"Esiteks rääkisime pikalt just sellest, kus on kitsaskohad, et meil oleks rohkem tootmisvõimsusi turul ja ei tekiks selliseid hinnatippe, kus me takerdume ja kus vajame abi taastuvenergiaga edasi liikumisel," ütles peaminister Kaja Kallas.

Peaministri sõnul on kitsaskohad erinevad, kuid peamiselt keskkonnakaitse valdkonnas.

Valitsus kaardistab ka olukorda, kuidas energiahüvitiste taotluste menetlustega läheb. Tartu maksab esimesed toetussummad välja juba neljapäeval, märkis Kallas.

"Me võtame väga tõsiselt seda tagasisidet ja kriitikat toetusmeetmete kitsaskohtade kohta ja oleme valmis neid muutma, et inimesed saaksid abi," sõnas ta, lisades, et meetmete muutmist arutatakse uuel nädalal.

Julgeolek pole peaministri sõnul teiste teemade kõrval saanud Eestis piisavalt tähelepanu, kuigi see riiki otseselt puudutab.

"Eile oli mul telefonikõne ka Norra peaministriga, kellega jagame seda julgeolekuolukorra pilti ja tunnetust täpselt samamoodi. Sai räägitud ka elektritoetustest, Norra toetustest on Eesti ajakirjanduses juttu olnud ja sain otseallikast küsida. Täpselt samamoodi ollakse Norras mures, aga nende olukord on natuke teistsugune," ütles ta.

Koroonaviirusega nakatumine on tõusuteel

Koroonaviirusega nakatumine on Eestis kasvuteel. "Hinnangud on, et tipupäevadel võib nakatumine tõusta 6000–7000 nakatununi päevas," rääkis ta. "Tahaksin panna inimestele südamele, et omikronist on räägitud justkui ta oleks leebe, meil on liikumas ka delta variant, mis ei ole leebe. Inimesed, kes on vaktsineerimata, saavad kõige rohkem pihta," rääkis ta.

Teistes riikides on tekkinud probleeme testimisvõimekusega, kuid Kallase sõnul Eestis sellega probleeme ei ole ja mahud peavad sellele vähemalt esialgu vastu.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiige sõnul on energiakriisis oluline toetada nii eraisikuid kui ka ettevõtteid.

Kulud energiale on ka avalikes asutustes tõusmas, seda ka tervishoiuvaldkonnas ja haiglates. "Maht on kasvanud pea kahekordseks võrreldes varasemaga, räägime miljonitest eurodest kogukuludest selle kütteperioodi jooksul," sõnas Kiik.

Hinnatõusu kaudsed mõjud jõuavad ka nendeni, kelle enda elektriarved ei suurene, märkis Kiik.

Arvamus, et omikron on kerge tüvi, ei tohiks kedagi kõigutada, märkis Kiik. Haiglates on patsientide arv stabiilne, kuid haiglatesse satuvad peamiselt vaktsineerimata inimesed ning selle arvelt on kinni ka voodikohad, mille tõttu ei pääse teiste muredega inimesed haiglasse.

Valitsus kiitis neljapäeval heaks ka patsiendikindlustuse eelnõu. "Eesmärk on alates maikuust jõustada vaktsiinikindlustuse süsteem, millega on võimalik Covid-19 vaktsiinide puhul ka varasemate aastate tõsiste kõrvaltoimete eest hüvitist taotleda," sõnas ta. 2023. aastast lisanduvad mehhanismi ka teised vaktsiinid.

"Mis tahes vaktsiinid, mida Eesti riigis pakutakse, on kõrgelt testitud, kontrollitud ja uuritud, nende manustamine on alati ohutum kui haigestumine. Aga me teame, et igal ravimil on kõrvaltoimed, ka vaktsiinil," sõnas ta.

CO2 kvoodimüügi tulu oli 42 miljonit plaanitust suurem

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul maksutulu kiire kasv eelmise aasta viimases kvartalis jätkus, ka novembris tasuti üle 750 miljoni euro, mida on varasema aastaga võrreldes 13 protsenti rohkem.

"Sageli käibemaksu üldist laekumist vaadates on tekkinud kujutelm, et energeetika tegevusalalt laekub käibemaksu sadade miljonite võrra rohkem. Kui võrdleme aasta varasemaga, laekus novembris seda 41 miljonit rohkem. See hinnanguline enamlaekumine jääb 19 miljoni euro kanti. Võrdluseks – praegune leevenduspakett on üle 200 miljoni euro," sõnas ta.

Värskelt vaadati üle ka eelarve üldine seis, 11 kuu põhjal on eelarvepuudujääk novembri lõpu seisuga 562 miljonit eurot. "See number tasub meeles pidada, kui räägitakse ülelaekumisest, paraku klassikalisest ülelaekumisest oleme kaugel," sõnas rahandusminister.

Käesoleva aasta prognoosi kohaselt peaks käibemaksu täiendavalt laekuma suurusjärgus 70 miljonit eurot. CO2 kvoodi kasv on olnud 42 miljonit eurot. "Kõik see kokku tähendab, kui räägime CO2 kvoodi arvelt rahastatavatest meetmetest, siis selle maht on praegu hinnanguliselt 79 miljonit eurot. Täiendav CO2 laekumine seda tervikuna ei kata," sõnas ta.

"Mis puudutab näiteks CO2 saastekvoodi müügist riigile laekuvat tulu, siis seda prognoosime mõne aja pärast üle, suvine prognoos pole tõenäoliselt enam vettpidav," rääkis rahandusminister.