"Tänane päev tõi selles mõttes arenguid, et kõik OSCE liikmesriigid, sealhulgas ka Venemaa, Ameerika Ühendriigid, kõik Euroopa Liidu liikmed kinnitasid, et nad on valmis dialoogiks. Praeguses rahvusvahelises olukorras on see muidugi hea märk, kui sealhulgas Venemaa kinnitab, et on valmis dialoogiks, mitte sõjalisteks sammudeks," rääkis suursaadik Sander Soone pärast OSCE Alalise Nõukogu kohtumist ERR-ile.

Soone sõnul ei kostnud kohtumisel kellegi poolt karmi sõnakasutust ning kõik rõhutasid valmisolekut rääkida.

"Venemaa esitas hoiatusi - ta nimetas neid hoiatustaks. Ähvardusi, nagu me oleme kuulnud mitmetes viimastes avaldustes, neid ta täna ei esitanud," rääkis Soone.

Suursaadiku sõnul seisnes Venemaa hoiatus selles, et kui nende arvates on dialoog mõttetu, siis nad jätavad omale õiguse võtta ette ka muid samme. "Aga me siiski loodame, et see dialoog kindlustab selle, et me väldime sõjalise konflikti tekkimist," ütles Soone.

"Selles mõttes oli meie kohtumine võib-olla natukene rahumeelsem, diplomaatilisem, sõbralikum kui on olnud mõned teised kohtumised. Me muidugi teame, et olukord on tõsine, nii, et kas me saame lõplikult kindlad olla, et ei valita mingisuguseid muid meetodeid, ei alustata sõjalist operatsiooni – seda me veel sada protsenti ei tea. Aga vähemalt selle dialoogiga oleks eeldused selleks loodud," lisas suursaadik.

"See ei pruugi muidugi tähendada, et ohud on möödas," lisas Eesti esindaja. "Venemaa juhtkond peab otsustama, kas ta on valmis alustama sisulist dialoogi nii nagu neile OSCE-s pakutakse," ütles Soone.

Küsimusele, kas ta on lootusrikas, vastas saadik: "Ma olen selles mõttes lootusrikas, et tegelikult OSCE-s sarnased kõnelused käivad ju kogu aeg. Praegu on küsimus selles, et kas nüüd on tekkinud uus soov neid kõnelusi ka sisuga täita, sest räägitud on palju, aga tulemusi on olnud vähe, eriti viimasel ajal."

Võimalike tähtaegades kohta dialoogi pidamise suhtes ütles Soone, et neljapäeval tähtaegadest juttu ei olnud.

"Täna toimus tegelikult meil ju Poola OSCE eesistumise esimene avakohtumine. Esines Poola välisminister oma sõnavõtuga, kus ta rõhutas seda, et rahvusvaheline olukord on väga tõsine, võib-olla kõige tõsisem viimase kolmekümne aasta jooksul, ja riigid siis vastasid talle," rääkis Soone.

"Poola välisministri sõnum oligi, et OSCE on see foorum, mida kasutada läbirääkimisteks, kui selleks on huvi ja valmisolek ja riigid sealhulgas Venemaa, Ameerika Ühendriigid, Euroopa Liidu riigid vastasid, et nad jagavad seda seisukohta, et OSCE on see platvorm, see foorum ja alustame," kirjeldas suursaadik. "Aga kuidas dialoog, kõnelused täpselt kujunema hakkavad, sellest täna ei räägitud. See on järgmiste nädalate teema. Kaasa arvatud ka need täpset teemad, millest siis rääkima hakatakse," selgitas Soone.

OSCE on 1973. aastal alanud ja 1975. aastal Helsingi lõppakti vastuvõtmisega päädinud Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi (CSCE) järel tekkinud organisatsioon, mille liikmeteks on Euroopa demokraatlikud riigid, USA ja Kanada ning kunagised Nõukogude bloki ning Nõukogude Liidu lagunemisel tekkinud riigid. Organisatsioon tegeleb peamiselt julgeoleku küsimustega.

OSCE kohtumine on kolmas sel nädalal Venemaa ja lääneriikide osalusel peetav julgeolekuteemaline kohtumine, millel loodetakse pingete vähendamist, mis on kasvanud seoses Vene vägede massiivse koondamisega Ukraina piiridele.