Kui Kasahstanis puhkesid rahutused järsult tõusnud energiahindade järel, pakkus president Erdogan kiiresti Türgi toetust ja julgustas ka teisi turgi keeli kõnelevaid riike Kasahstani toetama. Selle põhjus on selge: Erdogani ähvardab kodus samasugune rahvaülestõus, leiab The Times.

Sarnaselt Kasahstaniga on ka Türgis plahvatuslikult kasvanud rahva viha elukalliduse, korruptsiooni ja Erdogani üha autokraatlikuma valitsemisviisi pärast. Kui Kasahstanis vallandas protestid gaasihindade järsk tõus, siis Türgis tekitab pahameelt liiri väärtuse järsk langus viimase kuue kuu jooksul – see on hävitanud inimeste säästud, pankrotistanud väikeettevõtted ja põhjustanud hüppelise inflatsiooni.

Majandusprobleemides süüdistatakse suuresti Erdogani katastroofilist majanduspoliitikat, kus ta on keskpangalt nõudnud intressimäärade langetamist selle asemel, et neid inflatsiooni ohjeldamiseks tõsta.

Erdogan survestas 2021. aasta viimase nelja kuu jooksul keskpanka alandama intressimäära 19 protsendilt 14 protsendile, mis on vastuolus peaaegu kõigi majandusnõuannetega, kuidas inflatsiooni aeglustada. Seetõttu kaotas liir eelmisel aastal 45 protsenti oma väärtusest ja inflatsioon oli ametlikult 21 protsenti, kuigi see oli tõenäoliselt kõrgem.

President loodab, et Türgi majandus suudab suurte infrastruktuuriinvesteeringute ja ekspansiivse majanduspoliitika toel taastuda ning selleks tuleb hoida intressimäärad madalal.

Lisaks on Erdogan andnud mõista, et tema positsioon on suuresti ideoloogiline. Sekulaarset Türgi riiki üha enam islami ettekirjutuste järgi ümber kujundav president võrdsustab intresse liigkasuvõtmisega, mis on koraanis hukka mõistetud. Erdogan on kiire tembeldama oma vastaseid mitte ainult reeturiteks ja sabotöörideks, vaid ka islami vaenlasteks.

Sellise majanduspoliitika tõttu on esmatarbekaupade hinnad järsult tõusnud, inimesed hakkasid varusid soetama, põhjustades kaubanappuse ning suurendades sellega veelgi hinnatõusu. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) andmeil on Türgi noorte seas töötus jõudnud 20 protsendi tasemele, mis on OECD riikide hulgas suuruselt neljas näitaja.

Detsembri lõpus, kui inflatsioon näis olevat kontrolli alt väljunud ja opositsioon hakkas rahvast protestideks koondama, tuli Erdogan aga välja oma meetmetega kriisi lahendamiseks. Ta teatas plaanist tugevdada liiri, tagades pangahoiused inflatsiooni vastu, lubades hüvitada nende väärtuse vähenemise maksumaksja kulul. Selle peale Türgi liiri kursilangus peatus.

Erdogani poliitilised vastased usuvad siiski, et see skeem ebaõnnestub, kuna riik ei saa endale lubada lõputult hoiuste kompenseerimist.

Kui valitsus on püüdnud valijaid rahustada ka miinimumpalkade, avaliku sektori maksete ja hüvitiste tõstmisega, siis see võib küll majanduskasvu kiirendada, aga võib ka suurendada inflatsiooni.

Siiski võib oluliseks saada ajastus, tõdeb The Times. Kui korralised valimised on kavas alles 2023. aastal, võib Erdogan välja kuulutada ennetähtaegsed valimised ning võita need hetkelise inflatsioonivaikuse ajal, ajakirjandust vaigistades, oma vastaseid vaenlasteks ja sabotöörideks tembeldades ning tuues esile Türgi mõjuvõimu kasvu rahvusvahelisel areenil.

Samas on Erdogan nüüd silmitsi palju ebasõbralikuma suhtumisega Washingtonis, kus president Joe Bideni administratsioon on olnud tema inimõiguste rikkumiste suhtes märksa kriitilisem kui Donald Trumpi valitsus. Ka suhted Moskvaga on ebakindlad, seda peamiselt Süüria konflikti tõttu, kus Venemaa ja Türgi on eri positsioonidel.

Ehkki Erdogan on kaval poliitik ja on ka varem väljakutsetest jagu saanud, võib seekordne majanduslik segadus raskendada tema autoritaarse võimu jätkumist, tõdeb The Times.