Saksamaa kui Euroopa suurim majandusjõud on vaadanud Kremli sammudele viimase 30 aasta jooksul küll kriitiliselt, kuid on jätnud neile reageerimata, tõdevad 73 teadlast ajalehes Die Zeit reedel avaldatud ühispöördumises.

Euroopa Liidu, NATO ja Lääne väärtuskogukonna võtmeriigina on Saksamaa Liitvabariigil eriline vastutus. See puudutab nii Venemaa ohjeldamist ja sellele sanktsioonide kehtestamist kui ka Moskva poolt ahistatud ja tükeldatud riikide toetamist, öeldakse avalikus kirjas.

Selles tõdetakse, et pärast Krimmi annekteerimist Venemaale kehtestatud Euroopa Liidu sanktsioonid on olnud pehmed ning ebapiisavad üha agressiivsema Kremli kursi muutmiseks.

Samuti leiavad teadlased, et Saksamaa on oma idasuunalises välispoliitikas teinud mitmeid tõsiseid vigu, millest ühe kesksemana tuuakse välja gaasijuhtme Nord Stream ehitamine. Kui Nord Stream 1 valmimine 2012. aastal tegi teed Venemaa rünnakule Ukrainas kaks aastat hiljem, siis Nord Stream 2 tööle hakkamine võtaks Ukrainalt igasuguse mõjuhoova Venemaaga suhtlemisel, märgivad teadlased.

"Putini rünnak Ukrainas 2014. aastal on peaaegu loogiline tagajärg Saksa viimase 20 aasta passiivsusele Venemaa neoimperialismi suhtes," tõdetakse kirjas.

Samuti heidetakse Saksamaale ette, et Berliin mängis võtmerolli selles, et Ukrainale ja Gruusiale ei esitatud 2008. aastal NATO tippkohtumisel kutset liitumiseks ning samas 2019. aastal oli Saksamaa juhtiv jõud, et Venemaa delegatsioon saaks tagasi Euroopa Nõukogus Parlamentaarsesse Assambleesse, ehki riik ei olnud täitnud selleks seatud tingimusi.

Teadlased toovad ka esile selle, et nende hinnangul on Venemaa oma viimaste julgeolekualaste nõudmistega muutmas kogu Euroopa julgeolekukorraldust, kui Moskva esitleb ennast ohustatuna ja nõuab Läänelt julgeolekugarantiisid. Eksperdid meenutavad, et Venemaa tuumalõhkepeade arv on suurem kui USA-l, Ühendkuningriigil ja Prantsusmaal kokku ning Moskva käsutada olev armee on maailma kolme kõige tugevama seas. Lisaks on Venemaal vetoõigust andev koht ÜRO Julgeolekunõukogus. "See kõik teeb Venemaast sõjaliselt end üheks kõige turvalisemana tunda võivaks riigiks," leitakse pöördumises.

Avaliku kirja algataja on Stockholmi Ida-Euroopa uuringute keskuse analüütik ja Ukraina teemade ekspert Andreas Umland, aga sellele on alla kirjutanud ka praeguse välisministri partei roheliste liige Volker Beck ning endise kauaaegse valitsuspartei, kristlike demokraatide (CDU) liige Ruprecht Polenz. Pöördumisele on oma allkirja andnud ka Hamburgist pärit Tallinna Ülikooli Eesti ajaloo ja üldajaloo professor Karsten Brüggemann.