Kolmapäeval uueks liidukantsleriks kinnitatav Olaf Scolz esitles esmaspäeval oma valitsuse koosseisu. 16 ministrist kaheksa on naised ja kaheksa mehed, vahendas "Välisilm".

Võrdsus on sisse kirjutatud ka 178-leheküljelisse koalitsioonileppesse, kus tundub, et kõik said, mida nad soovisid. Sotsiaaldemokraadid said miinimumtunnitasu tõusu 9,6 eurolt 12 euroni, pensionide stabiliseerimise ja üürituru reguleerimise, sest Saksamaal on enamus elamuturust üüriturg. Vabad demokraadid said riigi digipöörde.

"Vabad demokraadid tahtsid väga riiki moderniseerida. Kõik need, kes Saksamaad kõrvalt vaatavad, vangutavad pead, et kuidas see digitaliseerimise seis saab nii kehv olla. Kui lepet lugeda, siis digitaliseerimine on kirjutatud kõikidesse valdkondadesse läbivalt - sotsiaal, haridus, majandus nagunii, administratsioon, toetused. See kõik näeb väga hea välja ja tundub kõrvalt just see, mida Saksamaa vajab. Rohelised said oma rohelise majanduspöörde, söekaevandusest varem väljumise, aga sealjuures aatomienergia lõpetamise kinnituse. Lisaks said nad võib-olla väiksemaid, aga sümboolselt väga olulisi asju sisse, näiteks noorte õigused ja valimisõiguse alandamine 16. eluaastani," selgitas Tallinna Ülikooli saksa kultuuriloo ja kirjanduse õppejõud Maris Saagpakk.

"Üks kõige olulisem nüanss on see, et kui Saksamaa on ambitsioonikas rohepöördes, siis see mõjutab selgelt ka teisi riike. Üks asi on energiahinna paratamatu tõus. Tegelikult on ju kaalutud kehtestada süsinikkvootide miinimumhind, mis on umbes 60 euro kandis. See survestab üsna tugevalt ka teisi riike, sealhulgas Kesk- ja Ida-Euroopa riike, kes on sunnitud toime tulema kõrgema energiahinna tingimustes, aga teistpidi muutuvad ka teised alternatiivid seeläbi tasuvamaks;" rääkis Eesti Panga rahapoliitika ja välismajanduse allosakonna juhataja Peeter Luikmel.

Välispoliitises peatükis rõhutatakse, et Saksamaal on vastutus Euroopas ja maailmas. Euroopa kesksust ja väärtuste rõhutamist tõstab esile Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik.

"Nüüd ollakse valmis või soovitakse edasi minna integratsiooniga. Merkeli positsioon oli pigem ettevaatlik erinevate Euroopa Liidu integratsiooni süvendavate ettepanekute suhtes. Koalitsionileppes on mainitud ka föderaalse Euroopa suunas liikumine kui eesmärk ja räägitakse väga palju strateegilisest suveräänsusest."

Strateegiline suveräänsus ei tähenda Raigi hinnangul vastuolu Prantsusmaa tõugatud strateegilise autonoomiaga, mis on julgeolekuvaldkonna keskne. Suveräänsus tähendab sõltuvuse vähendamist majanduses ja tehnoloogias, mis paneb kaude käe ette Hiinale.

Hiina peatükis mainitakse ära inimõiguste rikkumised Xinjianis, Hongkongis ja avaldatakse tuge Taiwani osalemisele rahvusvahelistes organisatsioonides. Ehk üllatuslikult otsekohene sõnum inimõiguste kaitseks ja seda mitte ainult Hiina, vaid ka Venemaa puhul.

"Öeldakse küll, et Saksamaa soovib häid suhteid ja soovib konstruktiivset dialoogi Venemaaga, aga siis tuuakse väga selgelt esile probleemid ja tingimused: Saksamaa mõistab hukka Venemaa tegevuse Ukrainas, Krimmi annekteerimise, sõjategevuse Ida-Ukrainas ehk destabiliseerimise üldisemalt. Saksamaa mõistab hukka Venemaa sisepoliitikas inimõiguste olukorra ja demokraatia nõrgenemise ja ootab, et toimuks muutusi nendes valdkondades enne, kui on võimalik suhteid parandada," rääkis Raik.

"Ja mis on veel oluline Eesti vaatest, seal on eraldi välja toodud, et Saksamaa arvestab oma Kesk- ja Ida-Euroopa partnerite seisukohtadega ja julgeolekumuredega Venemaa suunal," lisas ta.

Muutusi tahetakse jõuliselt vedada, kuid küsitav on, kuidas need eesmärgid rahastatakse nii, et säiliks eelarvetasakaal.

"Kindlasti on seal ambitsiooni, mis vaatavad oluliselt kaugemale kui koalitsiooni mandaat. Need ambitsioonid on suures ulatuses tagasipöördumatud. Näiteks alampalga tõus on ühesuunaline, seda ei saa tagasi pöörata. Sisuliselt ka kliimaeesmärgid, kuigi tempo on keerulisem, aga fakt on see, et see annab ettevõtjatele ja majapdamistele üsna selge rütmi. Söetööstusest ja kivisöetööstusest energeetika loobumine 2030. aastaks on samm, mis sisuliselt asendab umbes neljandiku nende energeetika millegi uuega ja tõenäoliselt taastuvenergiaga," rääkis Luikmel.

Tulevases koalitsioonis on küsitavusi veel. Kui rõhutada inimõigusi ja väärtusi, siis ainult lipukirjast ei piisa. Soomust peab taga olema juhuks, kui keegi lipukirja ei usu, kas või Ukraina puhul.

"See on poliitiliselt tundlik ja vastuoluline teema Saksamaal. Ühiskonas on väga tugev patsifistlik meeleolu, Poliitikud ei soovi rääkida kaitsekulutustest, kuna see ei ole populaarne teema, seal on ajalooliselt tulenev põhjus väga selgelt näha. Ja Saksamaa on püüdnud seda teemapüstitust muuta nii, et nemad räägivad väga laiapindsest julgeolekust ja on seadnud eesmärgiks kulutada kolm protsenti SKT-st välis-, julgeoleku ja kaitsepoliitikale ehk sinna alla käib diplomaatia, kaitse- ja arengukoostöö kulud, aga ei ole eraldi välja toodud, kui suur osa sellest kolmest protsendist läheb kaitsekulude alla," selgitas Raik.

Uue jõuna on valitsuses Vabad Demokraadid ja Rohelised, kellel on tahet ja indu muutused ellu viia. Aga nende juhtimiskogemus on väike.

"Eriti torkab kogenematus ja senise vastutuse kogemuse puudumine silma välisministri Annalena Baerbocki puhul, kellel ikkagi ilma ühegi ministeeriumi ja ka liidumaa ministeeriumi kogemuseta hakata juhtima Saksamaa kui Euroopas juhtiva riigi välispoliitikat, on väga suur samm. Pressikonverentsil rõhutasid nad seda, et ükski partei ei juhi üksi, ükski minister ei juhi üksi, nad on kollegiaalselt kõik kõikide otsuste taga. Mis peaks päästma, on see, et Olaf Scholz, selle valitsuse ankru ja näona on väga kogenud poliitik ja kandnud valitsusvastutust ka rahvusvahelisel areenil ju aastaid," rääkis Saagpakk.