Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja rääkis saates, et kui enamasti süüdistavad valitsuspartnerid vastastikku üksteist, siis seekord on ka osa Reformierakonnast veendunud, et suure osa praegu tekkinud pingetest on põhjustanud peaminister Kaja Kallas, kes pole suutnud valitsuses töörahu tagada. Riikoja hinnangul ei ole Kallasel empaatiavõimet ja arusaamist sellest, kuidas Eesti inimesed tegelikult elavad.

"Erinevad väited ja näited, mida ta on toonud, võivad vormiliselt või faktiliselt olla õiged, aga tal puudub arusaamine, kuidas need võivad mõjuda," kritiseeris Riikoja.

Tema hinnangul ei ole Kallas näidanud üles valmidust kompromissideks.

"Energeetikatoetuste osas on Reformierakonna ja Keskerakonna väljaütlemised diametraalselt erinevad. Keskerakond on läbi lõppeva nädala püüdnud saada Reformierakonda laua taha, et rääkida ja arutada. Kaja Kallas on läinud seda teed, et nimetab kõiki, kes natuke teistmoodi arvab, populistideks, sõltumata, kas need ütlejad on koalitsioonipartnerid, opositsioonist või oma erakonnast. Kristen Michal tuli oma ettepanekutega välja, ka neid nimetas ta populismiks," rääkis Riikoja.

"Kaja Kallas on lahminud igas suunas. Ta pole näidanud mingisugust kokkuleppevõimekust või kompromissivalmidust. See on see, mis on ajanud praegusel hetkel selle poliitilise olukorra nii tuliseks," lisas ta.

Eesti Ekspressi ajakirjanik Indrek Lepik Kallase suhtes nii kriitiline polnud. "Kes on see erakond mujalt, kes tuleks mingi loogilise, mingi ratsionaalse lahendusega välja? Kõik tulevad lihtsalt raha külvama. Ülihea on jagada seda raha niimoodi laiali, aga seda, kuidas seda riigirahandust eelmise kahe valitsuse ajal korraldati, me oleme ju näinud, mis seisu see on asjad viinud," kommenteeris ta.

"Kui sa ütled, et ta (Kaja Kallas) on kuidagi lahminud siia-sinna, siis ega see alternatiiv, mida pakutud on... ausalt öeldes on minul tekkinud Eesti demokraatia pärast natukene hirm, sest täiesti pealtnäha normaalsed inimesed ja võib-olla minu silmis ka mitte nii normaalsed inimesed on ikkagi tulnud ja ongi, sajad miljonid lendavad siia-sinna, kõigil on täiesti ükskõik," lisas Lepik.

"Kui vaatame erakondi, kes siin seda raha tahavad külvata, sajad miljonid siia-sinna, siis miskipärast seda sama entusiasmi selle raha külvamisel pole olnud siis, kui on tarvis olnud näiteks õpetajate palkasid tõsta, teaduse ja kõrghariduse rahastamist tõsta. Siis kuidagi seda raha ei leia, siis seda ei ole. Aga praegu sajad miljonid lendavad nii, et silm ka ei pilgu. See on see, mis mind selle raha loopimise juures häirib. Kui on vaja odavalt punkte võtta, siis leitakse see raha üles."

Lepiku hinnangul on Eestis juhtimiskriis, kuid see pole avaldunud üksnes praegu.

Riikoja arutles selle üle, kas praegune valitsus laguneb ning milline oleks sel juhul uus koalitsioon.

"Muidugi on lihtne küsimus, et kui see koalitsioon peaks laiali minema, kes siis hakkab valitsema. See on põhiline asi, mis tänasel hetkel hoiab tagasi seda, et valitsus kukuks," ütles ta.

"Võtmeküsimus on ikkagi see, et kes valitseks edasi. On teoreetiline võimalus olemas, et Reformierakond võiks ju jätkata ka üksi ja vähemusvalitsusega ja otsida siis vastavalt teemadele toetajaid juurde riigikogust. Aga see projekt oleks kindlasti rahaliselt veel kallim, sest need lubadused, mida siis Reformierakond peab andma, on lihtsalt nii üüratud," sõnas ta.

"Aga meil on laias laastus kaks koalitsioonivõimalust. Meil on võimalus, et Reformierakond teeb valitsuse koos Isamaa ja sotsidega ja meil on võimalus, et naaseb eelmine kolmikliit ehk Keskerakond, EKRE ja Isamaa. Aga siin on küll selgelt see küsimus, et kuigi EKRE ja mitmed teised praegused opositsioonierakonnad räägivad, kuidas neil on olemas reaalsed lahendused, et nemad saaksid inimesi aidata, nad tohutult valutavad südant inimeste tuleviku pärast, siis tegelikult tänases olukorras, n-ö poliitpragmaatiliselt lähtudes neil on mugavam ja parem lasta küpseda eelkõige Kaja Kallasel, aga natukene ka Keskerakonnal. Lasta kõrbeda, lasta nende reitingutel langeda. Ja kui mitte oodata järgmiste valimisteni ehk siis aasta, siis tulla kevadel, suve alguses ja siis riisuda koort. Aga tegelikkus on ju see, et räägitakse justkui murest inimeste pärast ja soovist inimesi aidata, aga tegelikult seda aitamissoovi ei ole suurt kellelgi," arutles Riikoja.