Aab: elektri hinnatõusu leevendamise arvestus käib kuu keskmise alusel

Foto: Siim Lõvi /ERR

Universaalse energia hinnatõusu leevendamismeetme arvestus hakkab käima kuu keskmise hinna alusel, selgitas riigihalduse minister Jaak Aab.

ETV hommikusaate "Terevisioon" saatejuht küsis Aabilt, milline keskmine hind arvestuses aluseks võetakse: kas tunni keskmine, päeva keskmine või lausa kuu keskmine?

"Aluseks on kuu keskmine. Jaanuari keskmist me ei tea, detsembri keskmine oli 20 senti kilovatt-tund. Selle näite põhjal kompenseeritaks kaheksa senti," vastas Aab.

Ühistu kaudu kompenseerimise tehnoloogia on veel paika panemata, aga kavas on jagada arve korterite vahel tarbimislage arvestamata.

"Sama gaasiga, kui on kortermaja, siis lage ei tule, sest sellist tarbimist korteris ei tule, aga hinnapiiri arvestatakse samast kohast," selgitas Aab. "

Aab tõi ka näite elektriarvel juhtuvast: "Keskmine on 200 kilovatt-tundi kuu tarbimine, üle 200 tavaliselt ei lähe. See oleks arve peal kokku 80 eurot. Selle asemel laekub 48 euro suurune arve."

"Ei pea midagi arvutama, kõik makstakse kinni," lisas Aab.

"Näiteks gaasiküttel väiksem maja või ridaelamuboks," jätkas Aab. "2,5 megavatt-tundi kuine tarbimine maksab praegu 420 eurot, riik maksab nüüd 190 eurot uue meetmega kinni."

Reformierakond ja Keskerakond jõudsid neljapäeval kokkuleppele kõrgete energiahindade leevendamise meetmetes. Valitsus plaanib kompenseerida elektri hinna, mis ületab 0,12 euro kilovatt-tunnist, samuti seatakse lagi gaasihinnale. See tähendab, et kui elektri hind kas börsil või fikseeritud hinnaga paketis ületab 12 senti kW/h, maksab selle osa elektriarvest kinni riik. Tarbijale edastab elektrimüüja arve, kus hinnalage ületav osa on juba maha arvestatud.

Sarnane lagi on ka gaasi hinnale, mis on kodutarbijatele 65 eurot megavatt-tunni kohta, seda ületava osa kompenseerib riik 100 protsenti kuni tarbimiseni 2,75 megavatt-tundi. 

Valitsus jõudis kokkuleppele ka elektri võrgutasu langetamises ettevõtetele.

Paralleelselt jääb toimima ka suunatud meede, millega on võimalik taotleda kompensatsiooni septembrist märtsini.

Peaminister Kaja Kallas ütles valitsuse pressikonverentsil, et meetmeid rahastatakse valitsuse reservist ning selleks kulub orienteeruvalt 79,1 miljonit eurot.

Uuest, arvetel automaatselt kajastuvast toetusskeemist jääb välja siiski suur hulk leibkondi, kelle toasoe sõltub kaugküttest. Koalitsioon lubab jätkata arutelusid, kuidas hüvitada gaasihind ettevõtjatele, pidades silmas just kaugkütte pakkujaid, aga see eeldab muu hulgas Brüsseli nõusolekut.

"Igasuguse riigi toe puhul ettevõtetele peab olema riigiabiluba. Kui ühed saavad ja teised ei saa, siis koheldakse ebaõiglaselt. Asjad peavad olema põhjendatud," ütles Kallas "Aktuaalsele kaamerale".

Allikas: ETV

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: