"Mis puudutab kortermaja üldse, siis väga suur osakaal on just kaugküte. Ja arves endas on kütte hind, kütte suurus lõviosa, kõige suurem. Kortermajades, kui me võtame Tallinna näiteks, siis ei ole seal kõige suuremaks mureks kindlasti elekter," rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi "Aktuaalsele kaamerale".

Eriti kallid arved on kaugküttepiirkondades, kus kortermaju köetakse maagaasi soojusjaamaga. Näiteks Tallinnas Nõmmel asuvas kaugküttepiirkonnas moodustas toasoojus detsembris 74-ruutmeetrise korteri arvest 72 protsenti.

Teenusepakkuja Adven ei soovinud hindu kommenteerida, kuna probleem olevat kõigil soojatootjatel ühine. Kortermajades elavad aga pooled Eesti leibkondadest.

"Täiendavad meetmed, mis me tegime, on elektrile, gaasile ja siis ettevõtetele. Need otseselt kaugküttepiirkondi ei puuduta," sõnas riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Mart Võrklaev.

Keskerakond lisas "Aktuaalsele kaamerale" kirjalikult, et "kaugkütte puhul on jätkuvalt võimalik keskmise ja madalama sissetulekutega peredel taotleda toetust kohalike omavalitsuste kaudu."

Selliseid vähemkindlustatud peresid on potentsiaalselt 57 protsenti. Mardi sõnul jäävad seega ülejäänud kaugkütte tarbijad elektri või autonoomse gaasiseadmega kütjatega võrreldes ebavõrdsesse olukorda.

"Seda meedet tuleb edasi disainida. Täna me räägime elektrist ja gaasist, aga väga suur problemaatika on tegelikult korteriühistule küte, mis pidevalt kasvab. Ja nüüd järgmine samm, mis on oluline teha - tuleks võtta see sama kütte komponent lauale ja põhimõtteliselt lahendada täpselt samamoodi, et kütteettevõttele kompenseerib selle üleliigse ebamõistliku hinna riik ja ühistu saab juba väiksema arve," rääkis Madri.

Võrklaeva sõnul koalitsioon arutab kaugkütte toetamise võimalusi.

"Miks me ei saanudki selles nii kiiresti kokku leppida, on see, et kõik toetused, mida me ettevõtjatele teeme, seal on vaja kaaluda, kuidas seda teha, kuidas seda võimalikult efektiivselt teha. Ja teistpidi, et kõik ettevõtted oleksid võrdselt koheldud ja et riigiabi reeglitega oleks see kooskõlas, et oleks see Euroopa reeglitega kooskõlas," selgitas Võrklaev, kelle sõnul käib aktiivne suhtlus Brüsseliga, et võimalikke valikuvariante kooskõlastada.

Kuna elektritoetuste jagamisel koheldi kõiki elektrimüüjaid võrdselt, siis see riigiabiluba ei vajanud, kinnitati rahandusministeeriumist. Kuna aga võimaliku gaasimeetme juures eristatakse ettevõtteid, on vaja lahendada riigiabi küsimus.

Hädas on nii elanikud kui ka omavalitsused

Vändras maksavad kaugküttel majade elanikud nüüd toasooja eest enneolematult kallist hinda, sest neid toasoojaga varustava küttefirma Adven katlamaja kasutab küttena ainult gaasi. Hädas pole üksnes elanikud, vaid ka Põhja-Pärnumaa vald, kuna ka vallaasutused on kaugküttel.

"See teeb keeruliseks nii meie kortermajadel, mis on kaugküttel, kui ka, kui me vaatame valla ja meie enda asutusi, mis on gaasi peal, siis meie arved on täpselt samamoodi kolm korda suuremad," rääkis Põhja-Pärnumaa abivallavanem Jaanus Rahula.

"Kogu kommunaal on meil täna 60-ruudusel korteril 500 eurot peaaegu. /.../ Tuleb leida lisa kuskilt, muid töid teha kõrvalt ja peab saama hakkama," ütles Martin.

"Päris hull. Olles maal tööl, kus palgarahad ei ole inimestel eriti suured ja eriti need, kes peaksid pensionist ära elama, siis situatsioon on ikka väga-väga crazy (ingl k - hull). Kui Tallinna omad räägivad siin 50-60 eurost kilovati eest, siis meil on see ikka kolm-neli korda suurem," ütles Inga.