Härma rääkis "Ringvaates", et koroonaviiruse delta tüvi on osutunud suuremaks väljakutseks kui esialgu arvati ja sellepärast nakatumine on Euroopas praegu kõrge. Härma tõdes, et lisaks on Euroopa praegu tavapärases viirusehooaja rütmis, mis tähendab, et erinevad viirushaigused levivadki rohkem.

Härma selgitas, et riikidel, kus vaktsineerimisega hõlmatus on kõrge, läks natuke kauem aega, et praegusesse nakatumise kasvutrendi jõuda. Riigid, kus vaktsineerimine on madalam, jõudsid kasvutrendi palju varem. "Paratamatu on, et kõikides riikides praegu, vähemalt enamuses Euroopa riikides praegu haigestumine kasvab," märkis ta.

Härma loodab, et Eesti suudab hoida järgmise koroonalaine vähemalt mõnda aega kontrolli all. Tema sõnul jõudis Eesti praegusesse nakatumise kasvu lainesse teistest Euroopa riikidest kiiremini.

"Muster on üsna sarnane. Eestis algas samamoodi noorte haigestumisest - noored vaktsineerimata inimesed viirust levitasid ja siis ta vaikselt levis, jõudis vanemateni. Haiglaravi vajadus kasvas tasapisi ja pärast kogus jõudu. Sama muster on Euroopas ka praegu, et noored haigestuvad, alla 50-aastased, aga tasapisi kasvab ka vanemaealiste haigestumine ja samamoodi haiglaravi vajadus läheb aeglasemalt üles kui ta varem on läinud. Aga Eesti oma tagajärgedega teab, kuhumaani Euroopa välja jõuab. Nii et võiks öelda, et Eesti oli natukene ees," selgitas ta.

Härma sõnul ei ole välistatud, et riigid hakkavad nakatumise kasvu tõttu taas piire välismaalastele sulgema. Ta tõi näiteks Soome, kes on varem olnud koroona ajal piirikontrollis rangem kui teised Euroopa riigid. "Kuna nad on varem turistidele piiri kinni pannud, ei saa seda välistada," ütles ta.

"Tegelikult ei oska täna öelda, mida see viirus tulevikus teeb, nii et mina ei julge välistada erinevaid rangeid meetmeid sellel talvel. Ka Euroopa nakkustõrje keskus ECDC soovitab juba praegu kõrge vaktsineeritusega riikidel kehtestada mittefarmatseutilised meetmed, mis on hajutamised, maskid, tõendiküsimised, et ennetada raskeid tagajärgi, mis kõrgel lainel on," rääkis Härma.

Ta loodab, et Eestis on saabuvad jõulud rahulikumad kui mujal Euroopas. "Kui haigestumine jätkub jõuludeni välja samamoodi langustrendis nagu ta praegu on läinud, on see R 0,8 või 0,9, siis loodetavasti me oleme sealmaal, et haiglates on ka olukord aasta lõpuks võrdlemisi rahulik või vähemalt uue aasta alguses. See kindlasti tähendab, et neid meetmeid, mis praegu on rakendatud, ka järgitakse, et me kõik olukorda tõsiselt suhtuksime. Ja tõesti, maskikandmine, vaktsineerimine on olulised, teaduslikult põhjendatud, teistes riikides ka toimivad ja meie peame ka neid järgima," rääkis Härma.