Meditsiinijuhid ei näe võimalusi järgmiseks koroonalaineks teisiti valmistuda
Ajal, kui koroonaviiruse kolmas laine näitab Eestis mitu nädalat kiire vaibumise märke, aga mitmel pool mujal maailmas on käes juba neljas või ka viies Covid-19 laine, tunnistavad Eesti meditsiinijuhid, et suuri muutusi uueks haiguspuhanguks valmistumisel teha nad ei oska.
"Minu arvates nende lainete eristamine muutub üha raskemaks. Kui me esimesest ja teisest lainest saime selgelt rääkida, siis nüüd on see pigem pidev haigestumise foon, mis liigub tõusude ja mõõnadega erinevates maailma nurkades," rääkis Tartu ülikooli kliinikumi juhatuse liige Joel Starkopf. "Selles mõttes me peame olema pidevas valmisolekus Covid-patsientide raviks. Aga ma ei oska öelda, et me nüüd mingisugust ekstra või teistmoodi valmisolekut kavandaksime või suudaksime teha võrreldes sellega, mis meil olemas on," lisas Starkopf.
Ka terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht juht Urmas Sule tõdes, et haiglavõrgu poolt ei näe ta palju võimalusi millegi teistmoodi tegemiseks. Tema sõnul ei ole praegune koroonalaine veel lõppenud ning haiglatel tuleb jätkuvalt tegelda suure hulga Covid-patsientidega ja samas ravida ka teiste haiguste käes kannatavaid inimesi.
"Praegu oleme rohkem keskendunud mitte sellele, et mõelda, mis saab võimaliku järgmise lainega, vaid sellele, et praegu nii haiglate kui kõigi terviseasutuste tööd korraldada sellisel moel, et me saaksime võimalikult palju pühendada täiendavat aega ja ressurssi nendele inimestele, kelle peamiseks probleemiks ei ole Covid-19," rääkis Sule.
Lisaks tuleb anda koroonahaigeid ravinud meedikutele võimalus suurest koormusest taastuda, ütles Sule.
"Nii, et selliseid imevõtteid ma praegu ei näe. Me kindlasti teeme haiglatega selles faasis, kus saame tagasiulatuvalt hinnanguid anda, analüüsi, et mis me oleks võinud teistmoodi teha. Aga veel kord – praegu niisugust suurt ja põhimõttelist muudatust Covid-haigete ravivõimekuse juhtimises ma ei näe, et oleks vaja teha," rääkis terviseameti kriisistaabi juht.
Üheks võimaluseks on piirangute kehtestamine
Lääne-Tallinna keskhaigla juht, koroonapandeemia alguses terviseameti kriisistaabi hädaolukorra meditsiinijuhina töötanud Arkadi Popov tõi järgmiseks laineks valmistumisest rääkides esmalt esile piirangute kehtestamise: "Kui tuleb järjekordne vaenlane (koroonalaine – toim.), siis ilmselgelt olukorras, kus ka vaktsiinide efektiivsus ei ole võib-olla nii tõhus, peab arvestama karmimate piirangutega. Ja ma kardan, et seda peabki planeerima, lähtudes sellest, milline on järgmise tüve nakkavus."
Samas loetles Popov üles, mis Covid-19 ohjeldamiseks Eestis juba olemas on. "Meil on olemas ravivõimekuse tõhustamise plaan riigis, Covid-osakonnad, mida saab täiendavalt lahti teha. On olemas üsna piisavas koguses hingamisaparaate. Ja riik on juba teinud potentsiaalseid investeeringuid ka isolatsioonipalatitesse. Lisaks investeeritakse ravimitesse – me räägime remdesiviirist ja ka potentsiaalselt uutest ravimitest, mis, ma loodan, varsti ilmuvad," rääkis ta.
Starkopf tõdes, et Eest meditsiinisüsteem on kahe koroona-aastaga palju õppinud. "Meil on haiguse diagnoosimise ja ravimise kogemusi märkimisväärselt rohkem kui kaks aastat tagasi. Me teame, mis haigusega on tegemist, aga me teame ka, kui raske ja salakaval on see haigus ning kui pikaaegset ravi see vajab. See kogemus on meil olemas ja selle järgi me loomulikult oskame planeerida oma infrastruktuuri," kinnitas ta.
Tartu Ülikooli kliinikumi juht lisas, et haiglaravi valmisoleku kõrval on samaväärselt olulised ka ambulatoorne ravivõrgustik ja kõige rohkem profülaktiliste meetmena vaktsineerimine. "Need peavad lisaelementidena kindlasti juures olemas," rõhutas Starkopf.
Kõik haiglajuhid tõid eraldi välja meedikute puuduse ja tõdesid, et seda kiiresti muuta pole võimalik, kuna arstide ja õdede õpe kestab aastaid.
"Väga oluline oleks, et meedikute õpe oleks võimalikult lai ja saaks rohkem personali õpetada. Sest ka tavaolukorras on meil õdede puudus väga-väga tõsine ja kriisiolukorras on ta kriitiline. See oleks võtmekoht praegu, kuhu riik peaks investeerima. Niimoodi saaksime paremini olla valmis järgmisteks kriisideks tervishoiusüsteemis," rääkis Popov.
"Aga kindlasti peab piirangute kohta olema kindel plaan, kindel teekaart ja see teekaart peab arvestama konkreetsete indikaatoritega ja nende indikaatorite alusel siis rakendatakse neid piiranguid," tuli Popov uuesti tagasi piirangute teema juurde.
Tulevikku on keeruline prognoosida
Haiglajuhid tõdesid, et koroonalainetega seoses on endiselt palju teadmatust ning rõhutasid, et praegust aega, kus Covid-patsientide arv väheneb, tuleks ära kasutada muude haiguste ravivõla likvideerimiseks.
"Me oleme praegu sellises olukorras, et kui päris aus olla, siis ega me keegi väga hästi aru ei saa, mis need mõjurid olid, miks meil haigestumuse langus ikkagi nii kiiresti algas – keegi ei oodanud nii kiireid muutusi," rääkis Sule.
"Olukorras, kui mingi asi on väga kiiresti alanud – võime siin igasuguseid selgitusi otsida – aga põhimoraal on, et praegu peab valvas olema. Sest et kõige suuremad õnnetused ja möödalaskmised tekivad alati selles olukorras, kus on arusaamine, et nüüd on kõik korras või nüüd ma juba oskan," rääkis Sule.
Tema mõttega haakus Popov: "Peab ütlema, et me ei oska veel ennustada, milliste koroonaviiruse tüvedega me võib-olla poole aasta pärast võitlema hakkama ja millised omadused on sellel tüvel. See võib olla raskesti ennustatav, sest me täna teame, et uued tüved võivad olla üsna mutageensed ja agressiivsemad võrreldes olemasolevatega."
"Ja taustal tasub ikkagi silmas pidada seda, et üleilmne gripilaine on juba alanud ja see liigub usinalt ka meie suunas. Mida see Eesti inimeste jaoks tähendab, seda me hetkel veel ei tea, see alles selgub," tõi Sule esile veel ühe võimaliku ohu. "Teiste viirushaiguste levik käib juba vägagi aktiivselt, ehk siis tegelikult nendes haiglates, kus me saame vabastada nüüd Covid-19 patsientide jaoks mõeldud voodeid, siis seal väga palju nendest vooditest lähevad ka muude nakkusega inimeste raviks," lisas ta.
"Nii et me oleme praegu hästi tänases päevas ja vaatame lühikeses perspektiivis, sest et olukord on ju lihtsamast lihtsam: meil on paljudele inimestele jäänud planeeritud arstiabi – olgu see operatsioon või protseduurid või uuringud – tegemata ja me teeme kõik maksimaalse selleks, et juba selle aastanumbri sees võimalikult paljusid inimesi aidata. Aga arvestame sellega, et kindlasti aasta lõpuks ravidefitsiidi nulli viia ei ole võimalik," rääkis Sule.
Starkopf lisas, et kuna koroonaviirus võib jääda aastateks, siis tuleb sellega kohaneda ning seetõttu meditsiinisüsteemi üldiselt tugevdada: "Ennekõike me peame õppima elama koroonainfektsiooniga – see saadab meid tõusude ja mõõnadega, haigeid on üks hooaeg rohkem, teine hooaeg vähem ja selleks peame suuremat ressurssi tervishoidu ka ette nägema – niisama lihtne see ongi! Eks ka kohapeal, ühes, teises ja kolmandas haiglas ja ka riiklikul tasemel mingisuguste konkreetsete katastroofiplaanide ettevalmistamine ka käib. Aga pigem peame tõstma oma standardse ravivõimekuse mahtusid."
Eraldi nakkushaiglat ei tule, töökorraldus muutub kõigis haiglates
Võimalust luua spetsiaalne nakkushaigla, mis tegelekski ainult koroonapatsientidega, hindasid meditsiinijuhid väikeseks ning pidasid reaalsemaks töö ümberkorraldamist praegustes haiglates.
"Selline mõtteharjutus on olnud, aga ma ise pean seda suhteliselt ebareaalseks," ütles Starkopf. Tema sõnul tuleks pigem kasutada juba olemasolevaid kogemusi rakendada loodud süsteeme.
"Ja mis seal salata, eks pikemas ajavälbas tuleb ette näha, et sisehaiguste ja nakkushaiguste ravi osakaal haiglates on suurem, kui see seni on olnud. Ja selleks tuleb kavandada ressursside juurdesaamist või ümberjaotamist," rääkis Starkopf.
"Seda on lihtne teha paberil, et kirjutada 20 voodikohta või 60 voodikohta on rohkem. Reaalses elus võtab see natuke kauem aega. Aga see tuleb eesmärgiks seada," rõhutas ülikooli kliinikumi juht.
Ka Sule ei pidanud eraldi nakkushaigla loomist võimalikuks. "Nakkushaiguste ravi ideaalvariant on see, et inimene jääb sinna, kus ta haigestus ja on seal isolatsioonis. Et kui sul ei ole tarvidust haiglasse tulla, siis ideaalne on see, sa oleksid kodus ja ei levitaks seda nakkust," selgitas ta.
"Kui me nüüd hakkaksime nakkushaigeid üle vabariigi ringi sõidutama, siis selline olukord ei tööta. Inimesed nähtavasti on vaadanud Ameerika filme, et kuidas inimesed isoleeritakse, aga seal ma juhin tähelepanu, et nad isoleeritakse sellesse kohta, kus on nakkuspuhang, tõmmatakse okastraat ümber ja seda me Eestis kindlasti mõistlikuks ei pea," rõhutas Sule.
Sule sõnul peab Eesti valmisolek olema üleriigiline: "Me keegi ei tea, kas järgmine nakkushaiguste laine võiks alata Harjumaalt või Võrumaalt. Esimene laine algas ju Saaremaalt, teine Ida-Virumaalt – seega valmisolek peab olema igal pool ja me peame olema valmis reageerima selliselt, et selles piirkonnas, kus haigestumus on kõrgem, me siis loomulikult toetame seda ka haiglaravi mõttes, aga me omame võimekust koha peal."
Ka Popov leidis, et eraldi koroonahaigla moodustamine oleks pigem teoreetiline mõte.
"Teoreetiline on ta selles mõttes, et see tähendaks sellele haiglale põhimõtteliselt hävingut. Kui üks haigla valitakse välja koroonahaiglaks, see tähendab seda, et sinna personali saamine ja komplekteerimine inimestega oleks praktiliselt võimatu, sest meie kogemus näitab, et suurem osa personalist on niivõrd väsinud sellest haigusest, et mitte mingil juhul ei taha töötada Covid-osakonnas. Meil on juba probleem olnud sellega, et komplekteerida personaliga Covid-osakonnad," rääkis Popov.
Popovi sõnul oli märgatav vahe selles, milline oli personali valmisolek kevadel ja nüüd sügisel. "Iga järgmise lainega see valmisolek hakkab langema ja inimeste motivatsioon hakkab langema. See on pikk kriis ja inimesed väsivad," tõdes ta.
Lisaks poleks sellise haigla käivitamine ka finantsiliselt võimalik, ütles Popov. "Kui üks haigla muutub koroonahaiglaks, siis see tähendab seda, et selles haiglas hävib kirurgiline võimekus, muu terapeutiline profiil, neuroloogia ja kõik teised erialad – nad kõik vähemalt mõneks ajaks kaovad. Ja kust me võtame sinna professionaalset personali, kes neid haigeid ravib? See tähendab seda, et needsamad kirurgid ja neuroloogid ja teised eriala arstid peavad ümber lülituma totaalselt Covidile. Sest ega alternatiivset personali nagunii haiglas ei ole. See tähendaks väga tõsist kvaliteedi langust ning Covidi ravis kui ka teiste erialade suhtes," rääkis ta.
"Ja muidugi finantsiliselt tähendaks seda, et see haigla nende erialade osas haigekassa lepingut mitte kuidagi ei saa täita. Nii et mina ei arva, et selline lahendus on õige," lisas Popov.
Kiik loodab vaktsineerimisele
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik loetles samme, mis riik on teinud koroonaviiruse ohjeldamiseks, kuid pidi samuti tõdema, et haiglavõimekust oluliselt suurendada ei ole võimalik.
"Loomulikult oleme teinud ettevalmistusi iga uue laine tulekuks. Alguses olid ju murekohaks nii isikukaitsevahendid kui ka testide puudus, mis said lahendatud esimese laine lõpus ja teiseks laineks. Kolmandaks laineks enam seda muret ei olnud," rääkis ta. "Teine koht, kus loomulikult on tehtud pidevalt nii ettevalmistusi kui ka reaalseid tegevusi, on vaktsineerimine. Ja samal ajal oleme kindlustanud Eesti riigile piisavalt vaktsiine nii esimesteks, teisteks kui ka tõhustusdoosideks," lisas ta.
Lisaks arutavad nii terviseamet kui ka sotsiaalministeerium praegu võimalikku piirangute paketti olukorraks, kui viiruse levik peaks ootamatult kiiresti taas hoogustuma, märkis Kiik. "Selle väljatöötamisega alustati tegelikult juba oktoobris, kuid õnneks suutsime saada olukorra kontrolli alla ilma laiaulatuslike piiranguteta," lisas ta.
Ministri sõnul on eesmärk siiski vaktsineerimise, aktiivse järelevalve, kontrollmeetmete täitmise, koolides kiirtestimise ja muude nakkusohutusreeglite täitmise kaudu hoida viiruse levikut kontrolli all, et uusi piiranguid ei peaks rakendama.
Rääkides aga haiglate vastuvõtuvõime suurendamisest, tunnistas Kiik, et sellele seab piirid tööjõunappus. "Kui me räägime tervishoiu valdkonnast, siis siin on peamine kitsaskoht jätkuvalt tööjõupuudus. Tervishoiutöötajaid mõne kuuga või ka mõne aastaga juurde ei koolita. Õdede väljaõpe kestab kolm ja pool aastat, arsti puhul me räägime kuuest aastast pluss residentuur siin neli-viis aastat peale," ütles minister.
"Seda, et Eestis oleks võimekust kerge vaevaga võtta ravile oluliselt rohkem Covid-patsiente kui teises-kolmandas laines on olnud, seda ei ole võimalik praeguse tervishoiuressursi juures saavutada. See eeldaks märkimisväärset lisatööjõudu võimalike lisahaiglahoonete või eraldi nakkuskliinikute rajamist, mis kõik võtavad aega aastaid või kauem aega ja mis ei ole lahendatavad mõne kuuga," lisas Kiik.
"Ehk peamine koht, millega vältida haiglate ülekoormust, ongi vaktsineerimine ja nii esmased, teised kui ka tõhustusdoosid täidavad seda eesmärki väga selgelt. Me näeme seda Eesti haiglaravi statistikas, näeme seda teistes riikides võrrelduna madalama ja kõrgema vaktsineerimise hõlmatusega riike," rõhutas Kiik.