Ajal, mil megavatt-tunni (MWh) eest tuleb börsipaketi valinud gaasitarbijal maksta üle 80 euro, moodustab sellest 80 protsenti maagaasi omahind ehk sisseostuhind, mis tekib gaasiturul, ütles ERR-ile konkurentsiameti regulatsiooniteenistuse juhataja Külli Haab.

Gaasi omahinda ehk nelja viiendikku tarbija arvest ei ole riiklikult reguleerida võimalik, lisas Haab. "See kujuneb vabal turul pakkumise ja nõudluse koosmõjul ehk ostupakkumiste ja müügipakkumiste kõverate lõikumisel tekib turuhind," lausus ta.

Gaasi omahinnale lisaks moodustavad lõpphinna võrguteenuse hind, mis on konkurentsiameti kooskõlastatud, aktsiis ja käibemaks. "Lisaks tuleb juurde gaasimüüja marginaal, mis on erinevate müüjate ja hinnapakettide lõikes erinevad, kuid mida samuti Eestis ei reguleerita," ütles Haab.

Eesti gaasimüüjate maagaasi sisseostuhind kujuneb reeglina Hollandi TTF börsi gaasihinna prognooside alusel ja on samas suurusjärgus nagu Balti gaasibörsil GET Baltic kujunenud gaasihind, lausus Haab.

Lisaks mainitud komponentidele sõltub lõplik tarbijahind tarbimise iseloomust ja tarbimismahust, mille alusel gaasimüüja saab pakkuda erineva marginaaliga pakette, lisas Haab.

Ka Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov ütles ERR-ile, et ülejäänud komponentide osakaal võrreldes gaasi ostuhinnaga börsilt on väike. "Vähemalt praeguste hindadega minimaalne. Näiteks tuleb maksta ülekandevõrgu ettevõttele gaasi ülekande eest. Kui kasutame mahuteid,  siis mahutitasu," lausus ta.

Kotovi sõnul on peale gaasi ostuhinna ülejäänud kulud olnud läbi aastate stabiilsed. "Kõige olulisem muutus on ikkagi gaasi hinna enda muutus," ütles ta.

Börsihind määrab mängu

Eesti Gaasil on torugaasi leping Gazpromiga ja nii on see juba pikalt olnud. Kui pikk praegune leping on, Kotov ei soostunud ütlema. Lepinguid on Gazprom seni igati eeskujulikult täitnud, kinnitas ta.

Läbi toru tuleb umbes 90 protsenti Eesti Gaasi müüdavast maagaasist. Ülejäänud kümmekond protsenti ostetakse LNG-na ehk veeldatud maagaasina, mida transporditakse neile läbi Klaipeda terminali.

Kotovi sõnul ostetakse gaasi iga kuu ja hinna määrab TTF börsi hind. Praeguse hinna kohta märkis ta, et võimaliku hinnalanguse võib tekitada soojem talv kui seni. "Hinda mõjutavad mitmed tegurid, näiteks kuidas jätkub talv. Viimase kuu jooksul on prognoos väga erinevalt liikunud: kui suve teine pool on olnud 50 kuni 60 eurot MWh eest, siis nüüd on jälle üles roninud 60 ja 70 euro peale. Prognoos on olemas, selle vastu saab teha fikseeritud hinna tehinguid. Öelda, et mingi prognoos on lõplik, seda kindlasti teha ei saa. Kuna kõik sisendid pidevalt muutuvad, avaldab see ka hindadele mõju," rääkis Kotov.

Alates aprillist aasta lõpuni pakkus Kotov keskmiseks hinnaks 70 kuni 75 eurot MWh eest. "Kui vaadata pikka perspektiivi, siis küsitakse, et millal gaasi hind tagasi normaalseks läheb, kuskil 20 kuni 30 euro peale, siis selline alla 25-eurone hind MWh kohta, see võiks tulla 2025 kevadest," lisas ta.

Pigem jääb gaasi hind börsi külge

Kotov märkis, et praegune olukord on ajalooliste otsuste tagajärg, kui 2015-2016 otsustati minna üle börsipõhisele hinnale, enne seda oli maagaasi hind seotud naftatoodete, raske- ja kergekütteõli hinnaga.

"Möödunud kümnendi keskpaigas algas diskussioon, et miks Eesti ostab gaasi õli valemite alusel, kui Euroopa samas börsihindade alusel. Leiti, et need on odavamad ja me maksame õlihindadega seotult liiga palju," meenutas Kotov.

Nüüd on läinud lahti jälle vastupidine arutelu: börsihinnad on laes ja vaadatakse igatsevalt õlihindade poole, märkis Kotov. "Nüüd öelda, et ei, läheme mingi teise süsteemi peale tagasi – see ei ole nii lihtne, on vaja ühist arusaama ja läbirääkimisi. Ei või olla nii, et kui börsihinnad jälle kukuvad, siis ütleme, et ei, nüüd läheme jälle börsihindade juurde tagasi," lausus ta.

Kotov prognoosis, et pigem jääb Eestis gaas lähiajal seotuks börsihinnaga.

"Sest sama LNG, mis tuleb Klaipeda terminali kaudu, on seotud TTF-iga ja kui siduda hind lahti nii, et läheme torugaasi puhul õlihinna peale ja LNG jääb TTF-iga seotuks, siis tekib konkurents, kus emb-kumb võib teha valesid otsuseid. Selliste suurte erinevuste puhul, nagu praegu võib olla, usun, et lähiaeg jääb börsiga seotud," ütles

TTF-i tulevikuhindade prognoosis on märtsis MWh hinnaks 83 ja aprillis 72,5 eurot. Kolmanda kvartali keskmiseks hinnaks on tulevikuhindade prognoosis 73 eurot. Järgmise aasta suve keskmine hind on tulevikuhindade järgi 38,1 eurot.

Eestis on 2021. aasta seisuga majandustegevuse registri andmetel 53 registreeritud maagaasi müüjat, kellest 21 tegutsevad turul ka aktiivselt. Gaasimüüjat võib tarbija igal hetkel vahetada, sellega ei kaasne tarne katkestusi.