Eesti vastustab EL-i rändepaketis riikidele kohustuste panemist

Piirivalvur Narva jõe ääres.
Piirivalvur Narva jõe ääres. Autor/allikas: ERR

Eesti vastustab Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketis riikidele kohustusliku abistamise nõude panemist, kuid toetab paketi laiemaid eesmärke, selgub neljapäeval valitsuses heaks kiidetud seisukohtadest.

"Eesti on alati nõus abistama rändesurve all olevaid riike saates kriisikoldesse oma tehnikat ning eksperte, ent me ei nõustu kohustuslike abistamise meetmetega, mis võivad tekitada uusi sisserände tõmbefaktoreid," ütles siseminister Kristian Jaani pressiteate vahendusel.

Ta tõi näiteks, et Eesti ei toeta sisserändajate kohustuslikku ümberpaigutamist. "Oleme seisukohal, et sellised sisserändajatega tegelemise koormuse jaotamise meetmed peavad alati jääma liikmesriikidele vabatahtlikuks. Suure rändesurve olukorda sattunud liikmesriike saab efektiivselt aidata ka muul moel.  Oleme teisi liikmesriike korduvalt abistanud ekspertide ja tehnikaga ning aidanud nii vähendada ebaseadusliku rände survet Euroopa Liidule," selgitas Jaani. 

Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi eesmärgiks on luua Euroopa Liidus muutunud olukorrale vastav ja samas rahvusvahelise õigusega kooskõlas olev usaldusväärne rändehalduse süsteem, mis hõlmaks nii rände-, varjupaiga-, piirihalduse- kui ka integratsioonipoliitikat, öeldakse valitsuse pressibüroo edastatud teates. Seda peaks omakorda toetama kaasaegne IT-süsteem, tõhusamad EL-i ametid ja parem koostöö rände päritolu- ja transiitriikidega.

Võrreldes varasema, 2016. aastal avaldatud Euroopa Liidu varjupaigapaketiga, hõlmab 2020. aastal avaldatud rände- ja varjupaigapakett laiemat teemaderingi ning läheneb valdkonnale terviklikumalt, märgitakse samas. Paketis on varasemast suurem rõhuasetus rändesurve ennetamisel, välispiiri paremal valvamisel ja tagasisaatmiste tõhustamisel ning varjupaigasüsteemi kuritarvitamise tõkestamisel, mis aitaks tagada, et rahvusvahelist kaitset saaksid vaid tõelised abivajajad.  

Rände ärakasutamist käsitlevate eelnõude eesmärgiks on luua Euroopa Liidu üleselt ühtsed reeglid ja meetmed rände- ja varjupaiga valdkonnas, millega reageerida Euroopa Liidu vastu suunatud hübriidrünnetele ja rände ärakasutamise juhtumitele nii nüüd kui ka tulevikus.

Jaani sõnul on hetkel kõige olulisem leida Euroopa Liidu tasandil ühtsed lahendused Valgevene algatatud hübriidründele vastamiseks ning tulevikus sarnastele rünnetele reageerimiseks. "Loomulikult toetab Eesti Euroopa Liidu sihistatud meetmeid rände- ja varjupaigapoliitika valdkonnas, mis lähtuvad hübriidrünnaku all olevate liikmesriikide vajadustest ning aitavad leevendada survet Euroopa Liidu välispiirile ja rändehaldusele," ütles siseminister.

"Peame tagama surve all olevatele liikmesriikidele vajaliku abi nii Euroopa Liidu ametite kui ka kahepoolsete kokkulepete näol. Heaks näiteks on politsei- ja piirivalveameti ametnikud, kes abistasid möödunud aastal nii Leedu ametivendi Valgevenest lähtuva rändesurvega toimetulekul kui ka Sloveenia kolleege nende piiride valvamisel. Kui tarvis, oleme valmis kordama sarnaseid lähetusi ka tulevikus, et näidata reaalsete sammudega, kui oluline on tagada julgeolek meie lähiregioonis, " rõhutas Jaani. 

Valitsuse pressiteate kohaselt toetab Eesti Euroopa Komisjoni ettepanekuid, mis aitavad tõkestada varjupaiga- ja rändehalduse süsteemide kuritarvitamist, tõhustavad ebaseaduslikult riiki saabuvate välismaalaste kontrollimist ja kiirendavad nende rändajate tagasisaatmist, kellel ei ole õigust Euroopa Liidus viibida.

Eesti peab oluliseks tagada liikmesriikidele tööriistad toimetulekuks Schengeni ala julgeolekut ohustavate hübriidrünnaku olukordadega, kus kolmas riik kasutab rännet survevahendina EL-i või selle liikmesriikide vastu. Selleks tuleb eesmärgipäraselt kasutada erinevaid Euroopa Liidu tasandi meetmeid nagu operatiivkoostöö ja rahalised vahendid, diplomaatia, sanktsioonide kehtestamine, strateegiline kommunikatsioon, EL-i õiguse kohandamine ja ühiste kriisiplaanide koostamine.

"Varjupaigamenetluste direktiivi sätted ei ole mõeldud olukordadeks, kus rändajaid ära kasutades rünnatakse liidu terviklikkust ja julgeolekut. Toetame eesmärki käsitleda rände ärakasutamise olukordi eraldiseisvalt muudest rändekriisidest ning luua suurem õigusselgus meetmetes ja menetluskorra erandites. Peame oluliseks, et sellistes olukordades välistatakse ümberpaigutamine, mis oleks täiendavaks tõmbefaktoriks ebaseaduslikule sisserändele," öeldakse valitsuse pressiteates.

Samuti peab Eesti oluliseks rände algpõhjustega tegelemist ning koostöö tõhustamist peamiste rände lähte- ja transiitriikidega, et ennetada inimeste ebaseaduslikult Euroopa Liitu saabumist.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: