Euroopa gaasibörsi TTF-i tulevikutehingute hind langes esmaspäeval 9,1 protsendi võrra, jõudes 75,3 euroni megavatt-tunni kohta. Põhjuseid oli mitu: Venemaa suurendas vahepeal miinimumi kärbitud gaasitransiiti läbi Ukraina Euroopasse, lisaks vähendab nõudlust leebe ilm ning Euroopasse jõuab üha ka rohkem veeldatud maagaasi.

Alliksoni sõnul on gaasihinnad liikunud viimastel kuudel üles-alla väga kiiresti ning suure tõenäosusega jätkub see vähemalt veebruari lõpuni. Venemaa tarnete suurenemise tähtsust ei tasu tema sõnul üle hinnata.

"Veebruarikuu mahtude suurenemine Ukraina kaudu Venemaalt võib olla seotud gaasiostjate vajadusega täita lepingumahte, kuna paljude lepingute aluseks olevad indeksite põhised hinnad langesid veebruaris oluliselt," märkis Allikson.

Pehme talvega on samas Euroopas vähenenud kartus, et tekib gaasidefitsiit, kuigi gaasiga varustatud on endiselt kehvapoolne, nentis ta.

"Euroopa mahutitest on jaanuari jooksul välja võetud kogus viimaste aastate väikseim ning samaaegselt on LNG (veeldatud maagaas – toim.) import olnud lausa rekordiline. Sellegipoolest on Euroopa gaasimahutites endiselt rekordiliselt vähe maagaasivarusid võrreldes varasemate aastatega ja isegi jätkuva pehme talve puhul on sel aastal järgmiseks talveks mahutitesse gaasiostu nõudlus väga suur," lausus Allikson.

Seetõttu ollakse Euroopas endiselt teadmatuses, mis juhtub maagaasi hinnaga ning kuidas võivad erinevad tegurid, sealhulgas poliitilised, seda mõjutada.

"Turu ebakindlust näitab ka see, et sisuliselt on tulevikutehingute hinnad järgnevaks 12 kuuks ühesugusel tasemel, mille realiseerumise tõenäosus ilmselt väga väike," märkis Allikson.

TTF-i tulevikuhindade järgi maksab megavatt-tund (MWh) nii aprillis kui mais 74 eurot, suve keskmiseks pakutakse 73 ning neljanda kvartali keskmiseks taas 74 eurot.

Rahvusvaheline energiaagentuuri (IEA) prognoosi järgi väheneb 2022. aastal Euroopa gaasitarbimine mullusega võrreldes 4,5 protsendi võrra.