"Põhimõtteliselt kõige suurem saavutus, mida üldse Macron sai loota antud olukorras, on see, et absoluutselt mitte midagi ei juhtu. See, kui lähimate nädalate jooksul mitte midagi ei juhtu, see ongi saavutus," rääkis Päi.

Tema sõnul oleks naiivne arvata, et Vene president Vladimir Putin tuleb pärast kohtumist Macroniga ajakirjanike ette ning teatab, et toob oma väed Ukraina piiride äärest ära.

"Ma olen vaadanud, et just inglisekeelses meediaruumis paljud poliitikud ja ka ajakirjanikud on püüdnud automaatselt maalida Macroni visiidist läbikukkumist, kuna sealt ei tulnud ühtegi konkreetset sõnumit. Minu hinnangul oleks natukene infantiilne arvata, et kui Macron kohtub Putiniga, siis Putin tuleb pressikonverentsile ning ütleb: teate mis, Macronil on õigus, me nüüd võtame rahulikult ja kutsume oma väed tagasi Ukraina piiri pealt. Seda ei juhtu! Ma ei saa aru, kuidas inimestele üldse sellised ootused saavad olla!" rääkis ekspert.

Päi hinnangul on sellise tippkohtumise puhul hea märk, kui ei tule kõlavaid avaldusi. "Mingi väikse võiduna vist toodi välja see, et Putin lubas pärast õppusi Valgevenest oma väed tagasi viia. Need väiksed märgid on praegu kõige parem asi, mida minu hinnangul oodata sai, arvestades olukorra tõsidust," rääkis ta.

Peamine eesmärk on konflikti eskaleerumise ära hoidmine, rõhutas ta.

Positiivseks pidas Päi ka Macroni ja Putini kohtumise kestus, mis eri andmetel vältas viis-kuus tundi.

"Siin on loogika, et kui inimesed omavahel ei räägi, kui neil millestki rääkida ei ole, siis see kohtumine ei kesta viis tundi. Kui Putin ja Macron omavahel jutule ei saanuks, siis ei kestnuks nende kohtumine viis tundi. Neil mõlemal on ilmselt ka paremat teha," rääkis Päi.

Kommenteerides Vene presidendi väljakutsuvat käitumist kohtumisejärgsel pressikonverentsil, pidas Päi seda esinemiseks kodupublikule. Macron aga ei hakanud selle vastanduma puht-pragmaatilistel põhjustel, leidis ta.

"Peab aru saama, et kui Putin esines pressikonverentsil, siis see on siseriiklikuks tarbimiseks. Macron osava diplomaadina lihtsalt lasi seda teha," rääkis ta. "Jah Putin päris inetult haukus seal Prantsuse ajakirjanike peale, aga see on tema retoorika. Ma ei õigusta kuidagi Putinit, aga me ju teame, et see on tema retoorika, on alati olnud selline, seal ei olnud midagi üllatavat. Ja ma arvan, et Macroni lähenemine sellele mitte reageerida, oli täiesti teadlik valik."

Päi meenutas ka kahe liidri esimest kohtumist Pariisis, kus Macron noomis Vene liidrit. "Siis Putin samamoodi seisis seal nagu poisike kõrval ja Macron ütles pressile, et Venemaa valeinfo tegevus Lääne-Euroopas ja Prantsusmaal ei ole aktsepteeritav. Selles suhtes on mõlemad oma koduväljakul pannud külalise natukene nagu nurka seisma," ütles ta.

Päi hinnangul ei saa Macroni käitumist võrrelda selle alandusega, mis sai aasta tagasi osaks Euroopa Liidu välispoliitikajuhile Josep Borrellile, keda alandas ühisel pressikonverentsil Vene välisminister Sergei Lavrov. "Macroni ja tema meeskonna puhul ma arvan, et nad andsid selle show Putinile teades, et tegelikult see kasu, mida nad seal pikas perspektiivis tagasi saavad pärast seda show'd, on suurem," usub Päi.

Lisaks peab lääs mõtlema ka sellel, kuidas Putin, kes paistab ennast olevat nurka mänginud, väärikalt taganeda saaks, leidis Päi.

"Putin on pannud ennast väga nõmedasse olukorda, sest ta on surunud-surunud-surunud ja nüüd saab aru, et sein on ees ja asi on päris paha, et asjad ei ole läinud päris nii nagu ta planeerinud oli. Talle tuleb ju anda mingisugune võimalus jääda kõvaks meheks, tulla sellest kuidagi välja. Ja selline pressikonverents siseriiklikuks tarbimiseks on nagu väikene asi, mis loovutada. Teha siin mingeid järeldusi, et Macron andis kuidagi järele ja lasi reaalsel kohtumisel endast või Euroopa huvidest üle sõita, on meelevaldne. See on minu hinnangul ikkagi diplomaatiline strateegia," rääkis Päi.

Lisaks tõi Päi esile Prantsusmaa lähenevate presidendivalimiste teema, mida tema hinnangul tõlgendatakse Macroni tegevuse kontekstis ekslikult. "Paljud poliitikud ja analüütikud on meelevaldselt väitnud, et Macroni aktiivsus Ukraina kriisi lahendamisel on ajendatud eelseisvatest Prantsusmaa presidendivalimistest. Minu hinnangul on sellised süüdistused absurdsed. Putini jaoks oleks kõige pragmaatilisem Macronil vaip alt tõmmata ja sellega ta autoriteeti õõnestada, sest teised tõsiseltvõetavad kandidaadid Elysee paleesse oleks Putini jaoks oluliselt mugavamad partnerid. Meie jaoks loomulikult mitte. Seega minu hinnangul vääriks Macron pigem tunnustust riski võtmise eest vaatamata siseriiklikule poliitikale - mitte selle nimel," ütles Päi.

"Valuline reaktsioon Macroni viitele "finlandiseerumisest" jääb mulle selgusetuks. Sisuliselt peab Macron sellega silmas Minsk II leppe täitmist, mida toetavad nii USA, Ühendkuningriik kui ka Saksamaa. See on liitlaste jagatud seisukoht - miks kõlab see meie analüütikute jaoks kuidagi hirmutavalt Macroni suust, on vast põhjendatav keele- ja mõttebarjääriga," kommenteeris ta.

Päi on omandanud magistrikraadi rahvusvaheliste suhete alal Tartu Ülikoolis, õppinud ka Peterburi Riiklikus Majandusülikoolis Venemaal ja Pariisi Sciences Po ülikoolis Prantsusmaal. Ta on töötanud Briti saatkonnad küber- ja digitaalnõunikuna ning kaitseministeeriumis innovatsioonikoordinaatorina.