"Esimese punktina tõstatas ta piirilepingu ratifitseerimise teema, väites, et Venemaal on tahe sellega edasi liikuda," kirjutas föderatsiooninõukogu väliskomisjoni juhi Grigori Karassiniga teisipäeval Moskvas kohtunud Mihkelson sotsiaalmeedias.

Samas olevat Karassin esitanud fakte, mis jätsid mulle mulje, et ta pole päris hästi kursis aastatel 2013-14 toimunud arengutega ja sellega, et riigiduuma väliskomisjoni esimees Aleksei Puškov kinnitas veel 2013. aastal valmisolekut ratifitseerida lepingud paralleelselt, märkis Mihkelson.

"Kirjeldasin talle tausta, mainides muuhulgas, et Eesti on kahel korral ja kahes erinevas parlamendis (2014, 2015) näidanud üles tahet piirilepingud ratifitseerida. Sama tahet pole näidanud siiani aga Venemaa," lisas Eesti parlamendi väliskomisjoni esimees.

Ka föderatsiooninõukogu pressiteenistuse teatel olevat Karassin kinnitanud Venemaa strateegilist huvi piirilepingu ratifitseerimiseks. Venemaa esindaja olevat ka rõhutanud vajadust loobuda igasugustest territoriaalsetest pretensioonidest.

Vene parlamendikomisjoni juht ütles, et Venemaa ootab Eesti juhtkonnalt praktilisi samme mittevastanduva kliima tekitamiseks kahepoolsetes suhetes. Stabiilsete ja heanaaberlike suhete kehtestamine Venemaa ja Eesti vahel on mõlema poole huvides, aga selleks on vaja mõlema poole tahet suhteid parandada, märkis Karassin. "Paraku Tallinn ei ole astunud reaalseid samme suhete parandamiseks," lisas ta.

Lisaks tõstatas Karassin Venemaa tavapärased teemad nagu üldine suhete kliima ja venekeelse elanikkonna mured Eestis, teatas Mihkelson.

Föderatsiooninõukogu pressiteate kohaselt olevat Karassin eraldi välja toonud hariduse eestistamise, mis tema väitel ei olevat Vene kaasmaalaste huvides, keda Eestis on ligi kolmandik elanikkonnast.

Mihkelsoni teatel väljendas huvi piirilepingute ratifitseerimise vastu ka riigiduuma väliskomisjoni esimees Leonid Slutski, kellega ta kohtus kolmapäeva hommikul. "Nagu Karassin nii ka Slutski väljendas ise huvi piirilepingute ratifitseerimise teemat käsitleda," kirjutas Mihkelson sotsiaalmeedias.

Omalt poolt tõstatas Mihkelson mõlemal kohtumisel Ukraina ja üldise julgeolekupoliitilise olukorra teema. "Rõhutasin, et Eesti järgib oma välispoliitikas rahvusvahelise õiguse, ÜRO Harta ja "Helsingi vaimu" põhimõtteid, mille üheks keskseks teemaks on jõuga ähvardamisest loobumine ja piiride vägivaldsest muutmisest hoidumine. Ma rõhutasin, et igasugune julgeolekuolukorra halvenemine Vene-Lääne suhetes mõjub halvasti ka meie kahepoolsetele suhetele. Pikemalt rääkisime oma seisukohtadest seoses Ukraina rahva õigusega valida endale ise julgeolekutagatised. Mõistetavalt jäime erinevatele arvamustele, kuid see jutuajamine oli aus ja avameelne," kirjeldas Mihkelson pärast kohtumist Karassiniga.

Mõlemad soovivad kontakte tihendada

"Enam kui tund aega kestnud kohtumise lõpul otsustasime, et püüame taastada regulaarsed kontaktid parlamentide vahel. Tänane kohtumine lõi selleks vähemalt eeldused," ütles Mihkelson pärast kohtumist Karassiniga.

Samuti olevat ka Slutski väljendanud huvi kahepoolseid kontakte jätkata. "Leppisime Slutskiga kokku, et jätkame Eesti-Vene suhetes päevakorral olevate teemade arutamist juba lähematel nädalatel, kui plaanime korraldada komisjonide videkohtumise," kirjutas Mihkelson.

Riigikogu ja Vene parlamendi ülemkoja väliskomisjoni juhtide kohtumine oli esimene sellel tasemel toimunud kokkusaamine viimase kaheksa aasta jooksul. Viimane selline toimus Tallinnas ja siis juhtis Vene senati väliskomisjoni Mihhail Margelov, kirjutas Mihkelson. 

Seetõttu võiks teisipäevast kohtumist pidada mõnes mõttes Eesti-Vene parlamentaarsetes suhetes jää sulatamiseks, märkis Mihkelson. "Aeg on muidugi erakordselt keeruline, kuid just praegu tuleb leida võimalusi hoida suhtluskanalid avatuna ning rääkida avameelselt kõigest, mis meie suhteid ohustab või häirib," lisas ta.

"Olen seda meelt, et vaatamata ülimalt keerulisele julgeolekuolukorrale ja ilmselt veel pikaks ajaks püsima jäävatele pingetele Vene-Lääne suhetes, tuleb Eestil leida oma huvidest lähtuvalt ja liitlastega koostööd tehes diplomaatilise suhtluse kanaleid Moskvaga ja neid lahti hoida. Ma ei loo ühtegi illusiooni seekordsetelt Moskva kohtumistelt tulles, kuid vähemalt on olemas kontaktid, millele saab edasist jutuajamist ehitada. Ka kõige keerulisemates küsimustes," kirjutas Mihkelson.

Mihkelson: pinget oli tunda igal pool

Mihkelson rääkis "Ringvaates", et see, et ajad on keerulised, peegeldus ka Moskvas. Poliitiku sõnul oli pinget tunda.

Saatejuht uuris, kas sõjahirmust sai kohtumistel otse rääkida.

"See on hästi sürreaalne olukord. Näeme pilte, mis meie silme ees päevast-päeva jooksevad sotsiaalmeedias ja lääne luure teab suurepäraselt, milline hulk vägesid on Ukraina piiridele, ka Valgevenesse kogutud," rääkis Mihkelson.

"Kui ma tõin neid näiteid kolleegidele, siis kogu nende jutu juures oli klausel, et "ega me ju hulluks ei ole läinud, meie ei taha sõda, me saame aru, et see muudaks väga keeruliseks meie väljavaated ka diplomaatilisel rindel saavutada omale paremaid eesmärke. Aga kui provotseeritakse, näiteks Donbassis Ukraina tahaks rünnata ja tagasi võtta Donbassi okupeeritud alasid, siis me peame minema venekeelset elanikkonda kaitsma." Ühesõnaga, ei välistata, aga selge, et pinge oli tunda igal pool," rääkis ta.