Tallinnas on palju üksi elavaid inimesi. Kõik ei vaja vabatahtlikku kaaslast, kuid on ka neid, kel pole üksi tahtmist minna teatrisse või jalutama, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tallinnas on 25 000 ringis üksikuid eakaid, kellel ei ole peret ega sugulasi. Mõelge, kui hea, kui nad leiaksid kaaslase, kellega jagada oma rõõmu, vaba aega ja energiat," selgitas abilinnapea Betina Beškina.

Pealinnas oodatakse juurde nii vabatahtlikke kui ka abivajajaid, et neid siis omavahel kokku viia.

"Oluline on hea süda ja soov anda ühiskonnale midagi tagasi. Muidugi ma toon kohe välja, et me koos vabatahtlikuga kontrollime ka karistusregistri väljavõtet, et ikkagi see suhe oleks usalduslik ja heatahtlik," ütles Tallinna koordinaator Kristina Amor.

Sel nädalal on näiteks kuus tallinlast kirjutanud avalduse sooviga saada seltsiliseks üksikule inimesele, kellel aastaid üle 65.

Pilootprojekti viis Eesti Külaliikumine Kodukant läbi 2018. aastast 2020. aastani kuues maakonnas. Praegu osaleb projektis rohkem kui 30 omavalitsust üle Eesti.

Pärnu vabatahtlik Sirje Soovik käib kaheksa inimese seltsiliseks, kellel vanust 80 kuni 91. Mõne juures käib ta kolm korda nädalas.

"Nad on kõik rõõmsad. Kui ma sisse lähen, siis juba teavad, et uksekell, ahah, kes see muu tuleb kui Särtsu Sirje. Väga, väga vahva. Mulle meeldib, mitte et ma tulen vastu tahtmist," rääkis Soovik.

Evi Kõrre rääkis, et koos loetakse lehte, tehakse süüa, vaadatakse pilte ning aetakse pikalt juttu.

"Ta hakkab rääkima kohe minuga, kui ma ei ole enne saanud kellegagi rääkida. Meie telefoniga vähem räägime, sest Sirjel on tegemist ka ja ma alati ei saa teda tülitada. Aga kui ta siia ise tuleb, siis on teine minek," ütles Kõrre.

Selleks, et vabatahtlikuks seltsiliseks saada, tuleb läbida koolitus.

"Me õpime seal seda, kuidas suhet luua, kuidas suhet hoida, kuidas iseennast hoida ja ise tunda ka mõnu sellest protsessist, sest vabatahtlikuks olemine peab olema ka sulle endale hea," selgitas koolitaja Anu Viltrop.