"Minu arvates kõige olulisem muutus ka sotside jaoks on see, et peaksime pakkuma Eestile uue majanduspoliitika. Tänane majanduspoliitika, vähemalt energiakriis näitab, ei toimi. Me näeme riiki nagu turutõrgete kõrvaldajat, aga riigil peaks oluliselt suurem roll olema. Sotside pakkumine Eestile võiks olla koostööl põhinev majanduspoliitika – innovatsioon ja kõik hea – seda ei peaks ootama ja lootma, et äkki kusagil juhtub, vaid riik ja ettevõtjad peaks seda kõike koos tegema," ütles Läänemets.

Erakonna juhi valimisel ei valitud inimest, vaid suunamuutust, sõnas Läänemets. Uue juhina plaanib ta fookusteemade kõrvale nagu demokraatia ja põhiõiguste eest seismine, tuua tööteemad ja inimeste toimetuleku küsimuse.

"Eestis tihti mõeldakse, et tööküsimus või palgavaesus on maapiirkondade probleem, ei ole. See on palju haritlaste probleem – kõrgkoolides, õpetajatel, inimestel, kes on kõrghariduse omandanud nagu sotsiaaltöötajad, kultuuritöötajad, politseinikud, päästjad. Nad on kõik oma olemuselt need, kes kunagi on palju sotsiaaldemokraate valinud," ütles ta.

Juhi valimistel ei mindud ka vastu nii-öelda erakonna eliidile, Läänemetsa sõnul pole sotsiaaldemokraatias kohta elitaarsusele ja erakonna sees seda tema hinnangul ka nii ei tunnetata. "Olgu mis oli, üldkogul on alati konkurents, see on normaalne demokraatlik protsess, inimesed peavadki oma valiku tegema. Kui valik on tehtud, minnakse koos edasi," sõnas ta.

Parempoolne majandussüsteem toodab ebavõrdsust

Eesti ebavõrdsuse aluseks peab Läänemets majandussüsteemi, millest pole paljudele abi. "Inimesed tahaksid näha, et see töötab kõigi jaoks," ütles ta.

"Tänases ühiskonnas me näemegi, et ka Reformierakond trügib vasakule ja sotsiaaldemokraatide maale, räägivad palju peretoetustest. Aga see ongi signaal, et parempoolsel majandusideoloogial põhinev süsteem ei tööta, nende lahendused ei tööta. Ei saa öelda ettevõtjale koroona- või energiakriisis, et saa ise hakkama, turg toimib. Ei toimi. Meil on vaja, et riik ja ettevõtjad istuksid koos maha ja vaataksid, kust lahendusi leida," sõnas ta.

"Eesti inimene ei tunne end paljudes sotside poliitikates ära. Peame tegelema just nende küsimustega, mis täna Eestis on inimeste jaoks olulised. See puudutab eakate toimetulekut, perede toimetulekut ja väga palju tööküsimusi. Ega asjata pole paljudes teistes riikides sotsiaaldemokraatlike erakondade nimi tööerakond. Kui need probleemid pole lahendatud, siis me riigina lapime auke," ütles ta.

Sotsiaaltoetuste jagamisest ühele või teisele poole on Läänemetsa sõnul mõistlikum arvestada juba majanduse keskmes põhimõtet, et iga inimene peab oma palgaga toime tulema ja ära elama.

"Kui vaja lähevad sotsid ka barrikaadidele. Iga erakonna juures on oluline, et ei pea olema lihtsalt organisatsioonina tugev, vaid ümber peab olema ka kodanikuühenduste ökosüsteem," märkis ta.

EKRE-ga vastandumist otsima ei lähe

Vastasseisu tekitamine EKRE-ga on Läänemetsa hinnangul vale. Sotsiaaldemokraadid peaksid olema valmis koostööks kõigiga, välja arvatud juhtudel, kui see puudutab kellegi häbivääristamist või viha, ütles ta.

"Ma olen veendunud, et ka kohalikul tasandil on neid EKRE liikmeid, kes tahavad elu paremaks teha ja ma ei näe ühtegi põhjust, miks nendega mitte suhelda või koostööd teha. See vastandumine ei anna meile mitte midagi," ütles ta. EKRE ei paku Läänemetsa sõnul aga oma tõstatatud probleemidele lahendusi.

Eesti poliitikas on probleemiks, et liberaalsemad erakonnad tahavad omavahel valijate pärast võidelda ja neid, kes EKRE poole vaatavad, ei kõnetata. "Just neid tuleb kõnetada, sest neil on probleem ja ainult üks erakond, kelle poole täna vaadata," ütles Läänemets.

"Valitsust tänasel hetkel sotsidel koos EKRE-ga teha ei ole võimalik ja ma arvan, et ka tulevikus ei ole võimalik, aga see ei tähenda, et me ei peaks mõtlema nendele inimestele, kes EKRE-t valivad," sõnas Läänemets.

Inimesed tulevad praegu tänavatele trotsist, kuna tunnevad, et nad pole selle ühiskonna jaoks väärtuslikud ja neil pole siin oma rolli. Ka piirangute puhul ei tohi inimest jätta üksi, märkis Läänemets.

Veel üheks suureks probleemiks peab Läänemets Eesti poliitikas pika vaate puudumist.

"Eesti ühiskonnal seisab varsti ees valik: kas eelistada sotside või Eesti 200 pikemat vaadet," ütles ta. "Sotside ja Eesti 200 vahe on see, et meie pikem vaade toetub kogukondadele ja koostöömudelile, neil tehnokraatiale," ütles ta.

Inflatsioon tuleb kontrolli alla saada

Oluline teema, millega praegu Eestis debatti ei peeta, on Läänemetsa sõnul kõrge inflatsioon, mille taga on energiahindade kasv.

"Hinnad tõusevad, sisuliselt kogu pensionitõus on eakatelt läinud, eelmise aasta palgatõus on läinud. See toob kaasa selle, et inimesed tahavad kõrgemat palka ja seab ettevõtjad keerulisemasse olukorda," rääkis ta.

Inflatsiooni puhul on valik, kas kriisi maksavad kinni inimesed ja ettevõtjad või riik. "Kõik aktsiiside ja maksude laekumised, mis tulevad tänu kallitele energiahindadele, kõiki neid ei võeta kasutusele. Need tuleks ühiskonda tagasi suunata, sest inflatsioon on palju suurem probleem," ütles Läänemets.

Läänemetsa sõnul on kõrgete energiahindade üheks juurpõhjuseks elektribörs, mis ei tööta normaalselt. "Me ei saa ühiskonnana minna järgmisele ja ülejärgmisele talvele vastu sama loogikaga, et teeme natukene toetusi," ütles ta. "Tuleks teha nii, et seda pole vaja. Me sisuliselt viime osa raha läbi kallite energiahindade riigist välja. Kui sealt lahendust ei tule, siis me maksame end vaeseks."

"Täna riik tegeleb pealt vaatamisega, aga meil on vaja otsida koostöökohta ettevõtjatega, energiatootjatega ja riik ei peaks lootma, et turg ainult organiseerib taastuvenergialahendused. Nagu näha pole seda juhtunud. Riigil peab olema roll oma inimeste kaitsmisel," sõnas Läänemets.