Kui valitsuse kokkuleppe järgi kaotataks 21. veebruaril Covid-tõendi nõue, kui 17. veebruari seisuga on eelneva 10 päeva jooksul haiglasse jõudnud keskmiselt alla 25 sümptomaatilise Covid-19 patsiendi päevas, siis praeguseks on selge, et selle näitajani ei ole võimalik jõuda, ütles Kallas.

"Viimase kümne päeva sümptomaatiliste Covidi-haigete arv on 39, mitte kuidagi ei jõua me 21. veebruariks 25 peale, see ei ole lihtsalt võimalik, seda peaks teadma. Koormus meditsiinisüsteemile on väga suur, seda nii patsientide arvu poolest, samuti haigestub haiglate personal," lausus peaminister.

Kallase sõnul on negatiivne mõju inimeste tervisekäitumisele ka poliitilisel võidujooksul, kus kõik üritavad tuua esimesena häid sõnumeid piirangute lõppemisest.

"Suur probleem on ka see, et kõik tahavad, olla head inimesed, kes toovad hea uudise, et piirangud kaovad. See on kaasa toonud selle, et vaktsineerimise tempo on läinud alla, sest inimestele tundub, et seda ei ole vaja, sest piirangud kohe kaovad. Vaktsineerima aga peaks, et haigust vältida," ütles Kallas.

Kallase sõnul näitavad terviseameti prognoosid, et kuigi nakatumine hakkab järgmisel paaril nädalal vähenema, siis haiglakoormus tõuseb, sest omikroni tüvi on jõudnud vanemaealisteni. "Praegu on haiglatesse jõudnud raskeloomuliste Covid-haigete arv ligi 300 ja terviseamet prognoosib veebruari keskpaigaks 500 rasket Covid-haiget haiglates," lausus ta.

Tervisameti prognoosi järgi peaks haiglakoormus langema hakkama kahe-kolme nädala pärast, lisas peaminister.

Kallase sõnul ei tasu Eestit võrrelda Taaniga, kus eelmisel nädalal kõik piirangud kaotati. "Taanis on vaktsineeritud kogu rahvastikust üle 80, Eestis üle 60 protsendi. Seal on tõhustusdoosi saanud 61, Eestis 31 protsenti inimestest. Taani saab võtta riske, sest inimesed ei jää (tänu vaktsineerimisele) nii raskelt haigeks, et haiglavõrgu üle koormaks," ütles peaminister.  

Neljapäeva hommiku seisuga on Eestis haiglates 438 koroonaviirusega nakatunud patsienti, neist 282 vajab haiglaravi raske kuluga koroona tõttu.

Kallas märkis, et nakatumise ja haiglaravi koormuse kasvule on kaasa aidanud mitmed levinud valearusaamad.

"Esimene müüt, et omikron on nagu nohu. See ei vasta tõele. Raskeloomulise Covidiga patsientide arv ei viita sellele. See on ligi 300 ning see kasvab. Teiseks (müüt), et vaktsineerimine ei kaitse omikroni vastu. See ei vast tõele. 82 protsenti raske Covidiga haiglapatsientidest on vaktsineerimata, pooleli vaktsineerimisega või tõhustusdoosita. Tõhustusdoosiga inimesed haigestuvad kergemalt või ei nakatu üldse. Kolmas müüt, et varasem läbipõdemine kaitseb omikroni vastu. See ei vasta tõele," lausus Kallas.