Saksamaa juhib juba üle viie aasta NATO lahingugruppi Leedus ja on lubanud sinna sõdureid juurde saata. Keeldumisega relvaabist NATO-sse mittekuuluvale Ukrainale eristub Saksamaa ometi teistest lääneriikidest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kuid see pole mingi üllatus, ütleb Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste Instituudi professor Karsten Brüggemann.

"Saksamaa valitsus on aastaid järginud suunda mitte saata relvi kriisikolletesse. Seda oleks pidanud teadma. See, et Ukraina kriisi ajal käib jutt 1950. aastatest pärit haubitsatest, seab Saksa valitsuse naeruväärsesse olukorda," ütles ta.

Saksa sotside juhitud koalitsiooni seostatakse aina rohkem kunagise kantsleri, praeguse Gazpromi tippjuhi Gerhard Schröderiga. Saksa sotside ridades leidub praegu "Venemaa mõistjaid" ja "Putini austajaid", ütlevad meediaväljaanded.

SPD pole suutnud parteisiseselt oma suhtumist Venemaasse ära klaarida ja Ukraina kriisi taustal tuleb Saksa sotside peataolek teravalt esile.

"Viimase kümne aasta jooksul pole seda tehtud. Ma arvan seetõttu, et Schröderi väljapaistev positsioon just nüüd kriisi ajal viibki selleni, et SPD leiab tee kriitilisema suhtumiseni Moskva suhtes," sõnas Brüggemann.

Järgmisel nädalal suundub kantsler Olaf Scholz Moskvasse. Seal käisid hiljuti Prantsusmaa president ja Briti välisminister. Scholzi käik on eriline, sest tema käes on Angela Merkeli teatepulk ja sellega kaasneb Venemaal eriline ootus, ütles Venemaa Poliitikauuringute Instituudi direktor Sergei Markov.

"Ma arvan, et Scholzil kujuneb Putiniga parem läbisaamine kui Merkelil. Tegelikult suhtus Putin hästi mitte Merkelisse, vaid Saksamaa kantslerisse kui sellisesse ja Saksamaasse üldse. Saksamaa tunnetas enesel erilist missiooni ja vastutust heade suhete kujundamiseks Venemaaga," rääkis Markov.