Eesti alaline esindaja OSCE juures Sander Soone sõnas välisministeeriumi pressiesindaja vahendusel, et kohtumine, kus osalesid pea kõik OSCE osalisriigid, ei andnud vastuseid Eesti, Läti ja Leedu juba eelmisel nädalal esitatud küsimustele.

Balti riikide ja Valgevene täiendavad konsultatsioonid peeti OSCE Viini dokumendi riskide maandamise mehhanismist lähtuvalt, kuna varasemalt Leedu esitatud kirjalikele küsimustele ei andnud Valgevene ammendavaid vastuseid. Seejärel kutsusid Leedu, Läti ja Eesti Valgevene esindajad esmaspäevaks OSCE-s kohtumisele, et nõuda õppuste kohta täpsemat infot.

Välisministeeriumi esindaja sõnul otsustavad Balti riigid oma järgmised sammud omavahel nõu pidades.

"Edasiste sammude osas jätkame kindlasti konsultatsioone oma Balti naabritega. Nagu oleme öelnud varem, siis on oluline, et praeguses julgeolekuolukorras peavad näitama kõik osapooles üles avatust ning valmisolekut dialoogiks," lisas Soone.

Sarnast mehhanismi otsustas nädalavahetusel Venemaa suhtes kasutada ka Ukraina, mis päris Venemaalt aru vägede koondamise kohta oma piiridele. Teisipäeval toimuvadki Ukraina poolt Venemaale Viini dokumendist lähtuva päringu alusel konsultatsioonid OSCE osalisriikide vahel.

Leedu saatis kolmapäeval Balti riikide nimel Valgevenele Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Viini dokumendi alusel järelepärimise seoses seal 10.-20. veebruari peetavate Vene-Valgevene ühisõppustega.

Väljaanne DefenseNews teatas neljapäeval, et Balti riigid nõuavad Valgevenelt õppuste kohta detailset ülevaadet, muuhulgas selles osalevate sõjaväelaste, tankide, soomukite, suurtükkide ja raketipatareide arvu, kavandatavat väljalendude arvu osalevate sõjalennukite kohta ning kiirreageerimisüksuste suurust, ütles Eesti Washingtoni-saatkonna esindaja väljaandele.

Venemaa ja Valgevene relvajõudude ühisõppuste "Sojuznaja Rešimost 2022" (Liitlaslik Otsustavus) eesmärk on Vene kaitseministeeriumi teatel välja töötada kaitseoperatsioon välisagressiooni mahasurumiseks ja tõrjumiseks, samuti terrorismi vastu võitlemiseks ja liitriigi huvide kaitsmiseks.

USA nimetas aga õppust pingeid õhutavaks tegevuseks, olukorras, kus pinged on niigi suured seoses Ukraina piiridel toimuvaga. Venemaa on korduvalt eitanud plaani Ukrainat rünnata, kuigi Moskva on Ukraina piiridele koondanud väidetavalt juba 120 000 sõjaväelast ning hulgaliselt relvastust.

Vene sõjavägi saatis õppuste ajaks Kaug-Idast Valgevenesse kaks õhutõrje raketisüsteemide S-400 divisjoni. Moskva teatel osalevad õppustel ka 12 hävitajat Su-35 ja raketisüsteem Pantsir.

Jaanuari lõpus ütles Valgevene kindral Viktor Gulevitš, et pärast õppust lahkub Vene sõjavägi Valgevenest ning Euroopa naabritele pole mingisugust ohtu. Sama kinnitas sel nädalal Vene presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov.

NATO teatel on Valgevenes suurim hulk Vene vägesid pärast külma sõja lõppu.