"Valgevene saatkond pole Eesti välisministeeriumile nooti saatnud ei selleks, et teavitada ega ka selleks, et nõusolekut küsida. Välisministeerium arutab nõusoleku andmist siis, kui vastav palve tuleb. Seisukoht kujundatakse peale konsulteerimist asjaomaste ametkondade ja liitlastega," teatas ministeeriumi pressiesindaja vastuseks ERR-i küsimusele, kas ministeerium lubaks rahvahääletust korraldada.

Valgevene pagendatud opositsiooniliider Svjatlana Tsihhanovskaja teatas sotsiaalmeedias, et on kutsunud demokraatlike riikide valitsusi ja parlamente üles mitte lubama Lukašenko režiimil neis korraldada 27. veebruarile määratud rahvahääletust põhiseaduse muudatuste üle.

With @rada_vision, @nau_belarus, we sent our joint position on Belarus' "referendum" to democratic governments & parliaments. We call to:
• deny the regime's right to conduct a referendum & make constitution amendments;
• support public demands for a new free & fair election. pic.twitter.com/ZJABe1yayt

— Sviatlana Tsikhanouskaya (@Tsihanouskaya) January 20, 2022

Konstitutsioonimuudatustes nähakse diktaatori soovi oma võimu tsementeerida, mitte aga riigi valitsemises midagi reaalselt demokraatlikumaks muuta.

Eesti seaduste kohaselt peab välisministeerium andma siin asuvatele välisriikide esindustele valimiste läbiviimiseks eelneva nõusoleku. Selleks peab esindus teavitama noodiga ministeeriumi valimiste läbiviimise ajast, kohast ja eeldatavast osalejate arvust. Eestis on lubatud valimisi korraldada vaid esinduse või aukonsuli ruumides. Varasemalt on Eesti keeldunud Venemaale võimaldamast avada valimisjaoskondi mujal kui Vene saatkonna ja konsulaaresinduste ruumides.

Valimiste korraldamine on seotud ka vastastikuse põhimõttega, mis tähendab, et riigid käituvad teisele riigile luba andes sama moodi nagu teine pool tema suhtes toimib. Samas Eesti pakub oma kodanikele hääletamisvõimalust interneti vahendusel, mis tähendab, et vajadus valimisjaoskondade avamiseks on väiksem.

Lukašenko režiim võltsis 2020. aasta augustis peetud presidendivalimisi, olles eelnevalt mitu opositsiooni kandidaati vangi saatnud. Lukašenko võitjaks kuulutamisele järgnenud opositsiooni massimeeleavaldused surus režiim jõuliselt maha.

Valgevene opositsiooni andmetel on pärast 2020. aasta augustit riigis toimunud üle 35 000 vahistamise, rahumeelsete protestijate suhtes on algatatud 5000 kriminaalasja, riigis on ligi 1000 poliitvangi, vangi on saadetud ka üle 30 ajakirjaniku ning suletud suletud on üle 100 meediaväljaande ja 275 vabaühendust.

Demokraatlikud riigid, kaasa arvatud Eesti, ei ole 1994. aastast saadik valitsenud Lukašenkot viimaste valimiste järel Valgevene legitiimse riigipeana tunnustanud ning riigi suhtes on kehtestatud aastate jooksul mitmeid sanktsioonide pakette.