Analüütikud: Venemaad võiks ohjeldada Hiina
Hiina taliolümpia lõpp tähistab ühtlasi ühte paljudest tähtaegadest, mida poliitikud ja analüütikud on nimetanud võimalikuks kallaletungi alguseks Ukraina vastu. Eesti analüütikute arvates võiks Venemaad ohjeldada Hiina, kuid see ei ole seda siiamaani teinud.
Sünoptikud saavad pragada, kui nende ilmaennustus ei klapi. Kuigi nad ei loe kohvipaksult vaid vaatavad märke. Tihtipeale muutub ilm hiljem. Samuti saab pragada Biden. Praegu tundub, et mõningad tema ennustatud märgid ilmnevad.
"18. avaldas Putin ukaasi, et kutsuda reservväelasi õppekogunemistele ja 19. algasid strateegiliste õhuvägede õppused, mis on selge sõnum läänele. Ja Donbassis oli eelmise ööpäeva jooksul 2000 tulistamist," rääkis reservkolonel, riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Leo Kunnas.
"See, mis praegu seal toimub, see niinimetatud separatistide tegevus, see on nagu soojendusbänd enne päris kontserdi algust," sõnas Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu.
Diplomaatia on vähe jahutanud kuumenemist Ukraina kriisis. Nii lääs kui Venemaa rõhutavad kõneluste vajadust, kuid kõnelevad eri keeltes. Ida aga ootab ära, kuigi võiks Venemaad mõjutada.
"See riik on Hiina, aga see riik seda siiani ei tee. Ja miks ta seda ei tee? Ma arvan, et Venemaa ja Hiina hoiakud või eesmärgid lääne suhtes on sarnased järelikult," ütles Stoicescu.
Venemaa on leidnud olulise kaasosalise Ukraina sisse piiramisel, kuid ka Balti riikide äralõikamisel Lääne-Euroopast. See on Valgevene.
"Kes on järgmine? See ei olegi hetkel relevantne küsimus, kes on järgmine või ülejärgmine. Kõik me oleme järgmised, kogu Euroopa," sõnas Stoicescu.
"Venemaal on kaks strateegilist eesmärki. Esimene on impeeriumi taastamine, mis ilma Ukrainata ei ole võimalik. Ja teine on praeguse USA- ja läänekeskse maailmakorra purustamine," ütles Kunnas.
Keegi ei soovi sõda. Kuid see on võimalik, kui alustav riik on veendunud, et suudab võita ja selle rahvas usub, et muud valikut pole.
Toimetaja: Barbara Oja