2016. aastal, mil riigikogus tuuleparkide toetamise võimalusi arutati, juhtis majanduskomisjoni isamaalane Aivar Kokk.

"Kui 2016. aastal oli see teema majanduskomisjonis, me nägime võimalust, et nii Aidu kui ka Tootsi tuulepargid saavad küsida ka toetust. Kas nad vastavad kõigile nõuetele või ei, on Eleringi otsus, aga kindlasti jätab see küsimärgi üles, kui üks ettevõte saab toetust ja teine ei saa," rääkis Kokk.

Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster rõhutas, et Aidu projektil olid 2016. aasta lõpu seisuga täidetud tingimused, et küsida tulevikus toetust vana skeemi järgi.

"Me vaatleme, kas ettevõttel on olemas maakasutusõigus, kas ta on võtnud pöördumatuid kohustusi ehitustegevuse mõttes, kas ehitustegevus on juba n-ö pöördumatu või ei, mis maal on tema liitumisprotsess. Kõiki neid aspekte hinnates ongi olnud need otsused selged. Aidul olid need tegevused olemas sel ajahetkel ja Tootsil mitte," selgitas ta.

Köster rõhutas, et õigus toetust taotleda ei tähenda veel selle saamist.

"Ei Eesti Energia ega Aidu puhul me ei otsustanud veel toetuse maksmist, vaid seda, kas ta tulevikus, kui tema park valmis saab, võiks taotleda toetust. Toetussummadest ei saa rääkida. Aga tundub, et ambitsioon Aidu puhul on isegi ehitada suurem park kui Tootsi oma," ütles Köster.

Kuni 75-megavatise võimsusega planeeritud Tootsi tuulepargi puhul on räägitud toetusest suurusjärgus 100 miljonit eurot. Aidu pargi võimsuseks on plaanitud 100 megavatti. Kui suur võiks olla sellele taotletav toetus?

"Eks igaüks saab ise neid arvutada ja see sõltub väga palju ka tuuliku töökorras olekust, efektiivsusest ja parameetritest sõltub väga palju. See võib väga suures vahemikus kõikuda. Ma ei tea, kuidas Eesti Energia on oma arvutusi teinud, aga see sõltub toodangu mahust," rääkis Andres Sõnajalg.