Karis: kui sõda saab läbi, peab jätkama diplomaatiaga

Foto: Kairit Leibold/ERR

President Alar Karis ütles ETV saates "Esimene stuudio", et ka praegune sõda saab mingil hetkel läbi ja siis tuleb jätkata diplomaatiaga ning seda just tavaliste venelastega suhete hoidmise pärast.

Karis rääkis, et ta ei usu, et diplomaatia end täielikult ammendanud on. "Ühel hetkel ju sõda saab läbi ja siis tuleb istuda laua taha dialoogi pidama või mingis teises formaadis ja hakata mõtlema, kuidas edasi elada. See tähendab seda, et diplomaatia peab jääma üles ka praegu. See, et erinevate riikide juhid sõidavad Moskvasse arutama, et mis nüüd edasi saab, see ei tööta kindlasti. Aga diplomaadid teevad oma tööd edasi ja ma usun, et me leiame lahenduse," rääkis Karis.

Karis tõdes, et kuigi agressoriga läbi ei räägita, tuleb siiski suhteid hoida, kasvõi tavaliste Vene inimeste pärast.

Karis rääkis, et Putin on valesti hinnanud Ukraina vastupanuvõimet. "Hoolimata sellest, kui palju Venemaal on sõjavarustust, on Ukraina vastupanuvõime hoopis teistsugune, kui ta oli aastaid tagasi," lausus Karis.

Karise sõnul usub ta, et sanktsioonid võivad suruda Putini olukorda, kus ta peab sõja lõpetama, aga kõiki sanktsioone ei ole mõistlik korraga välja käia.

"Võimalik, et see, mida Moskva lõpuks kartma hakkab, on täielik isolatsioon," sõnas Karis.

Küsimusele, kas järgmine Venemaa agressiooni objekt on Balti riigid, vastas Karis, et sellisel juhul on järgmised kõik NATO riigid.

Karise sõnul ei ole tänane Euroopa enam sama, mis ta oli kaks päeva tagasi. "Ma arvan, et see ärevus on kandunud üle Euroopa. Ei räägita otseselt rünnakust teiste Euroopa riikide vastu, kuid see hirm on kandunud laiemale kandepinnale, kui ainult meie lähiriikides," rääkis Karis.

Karis rääkis, et paar päeva taga Kiievis käies ei olnud tal arvamust, et kohe võiks alata sõda. "See, et raketid lendavad Kiievisse ja teiste linnade lennujaamadesse, elumajadesse, seda ei osanud arvata keegi."

"Kui ma president Zelenskiga kohtusin, oli ta küll veidi väsinud, aga ta ei andnud küll kuidagi mõista, et Kiievit rünnatakse. Ta oli pettunud, et miks saatkonnad lahkuvad Kiievist. Mina kinnitasin selle peale, et meie saatkond on kohal ja eesliinil. Aga on arusaadav, kui sõjategevus läheb samamoodi edasi, tuleb tegeleda ka meie saadikute ära toomisega," sõnas Karis.

Karise sõnul on probleem, et president Putin ei saa enam millestki aru, kui räägib omale meelepärase valitsuse Ukrainas üles seadmisest. "Teda isegi ei ehmatanud ära see reaktsioon, mis toimus nii ÜRO-s kui ka mujal. Kogu maailm on tema vastu ja ta ikka alustab rünnakut naaberriigi vastu," ütles president.

"Kuidas teha ühele sellisele presidendile selgeks, et ta on teinud suure vea, mitte ainult sellega, et ta on rünnanud Ukrainat ja Ukraina inimesed hävivad ja saavad surma, aga ma arvan, et see on ka Vene rahvas, kellest ta ei hooli, sest surma saavad ka Vene inimesed. Õnneks on siiski ka mingid märgid üleval, et on ka Venemaal julgeid inimesi, kes tulevad tänavatele väga erinevates linnades. Kui see võiks nüüd Venemaal tõesti laieneda ja Vene rahvas saab aru, et see tegu on vastuvõetamatu," rääkis Karis.

Saatejuht Andres Kuusk küsis Kariselt, kas ta peab probleemiks, et suur hulk riigikogu liikmeid ei olnud riigikogus kohal, et allkirjastada riigikogu Venemaa agressiooni hukka mõistev avaldus. "Ma arvan, et see on kahetsusväärne ja minu jaoks arusaamatu," vastas Karis.

"Kui sa oled riigikogu liige, siis sa pead mõtlema, mida iga sinu samm tähendab. Kuskil külapoe taga me võime igasuguseid asju mõelda ja öelda, aga valitud inimesed peavad mõtlema, et iga selline otsus, iga allakirjutamine ja mitteallakirjutamine omab hoopis teistsugust tähendust," lisas Karis veel.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: