ERR Kiievis: linnas on veel poolsada Eesti kodanikku

Foto: ERR

Kiiev on Vene vägede poolt peaaegu ümber piiratud. Osa elanikkonnast kavatseb linna jääda, paljud aga otsivad võimalusi põgenemiseks. Kiievis on siiani poolsada Eesti kodanikku.

Kui Kiievi tänavad olid teisipäeval peaaegu tühjad, siis Kiievi rongijaam oli hoopis rahvast täis.

Rongi ootava Kristina sõnul öeldi talle, et rongile saab ilma piletita, elavas järjekorras.

Perroonil olid Kirill ja Jana, 17-aastased armunud. Nad on pärit Žitomirist kuid sõita tahtsid Lvivi, kuhu on juba põgenenud nende vanemad.

"Meie vanemad jäid teistesse linnadesse. Kui algas sõda, ei olnud meil võimalust nendega kokku saada. Me ei saanud oma kodulinna minna. Nüüd me saame aru, et olukord on kriitiline ja otsustasime ära sõita. Proovime rongi peale saada, kuid rahvast on palju ja kohti on vähe. Eelisjärjekorras saavad peale pensionärid ja lapsed," rääkis Kirill.

Kuid mitte kõik ei sõida lääne poole. Vitali ütles, et tema sõidab Harkivisse, mis siis, et seal on ohtlik.

"Igal pool on ohtlik. Mõtleme midagi välja. Peret ja kodumaad on ju vaja kaitsta. Sellepärast lähemegi. Küll me midagi välja mõtleme, kuidas oma pere välja viia ning oma riiki kaitsta. Mis seal ikka teha," lausus Vitali.

Kiievisse on jäänud umbes poolsada Eesti kodanikku ning sama palju Eesti alalise elamisloaga inimest. Eesti kodanikud Ivetta ja Igor saabusid Kiievisse turistidena 23. veebruaril. 25. veebruaril olid nad sunnitud kesklinna rendikorterist kolima oma sõprade juurde Kiievi äärelinna. Nende eesmärk on nüüd kodumaale naasta.

"Praegu me ei näe mingisuguseid võimalusi, sest autot meil ei ole. Kui sõpradel oleks võimalik meile auto anda, siis meil ei ole kütust. Kütusega on probleemid. Me ei saa iseseisvalt jõuda Ukraina piirini, kust me saaksime turvaliselt koju. Ainuke võimalus on minna rongijaama, kus toimub paanika, kus peab ootama võib-olla mitu päeva seda rongi. Ma ei tea, kas meid sinna peale võetakse ja kas võetakse meest ka, sest oli kuulda, et võetakse ainult naisi lastega. Kuhu me jõuame ja kui kaua peab veel seal ootama, seda me ei tea, ilmselt mitu päeva. Praegu me arvame, et siin on turvalisem, kuna siin on varjupaik olemas ja me kardame üksinda kuskile liikuda;" rääkis Ivetta.

Ivetta ja Igor loodavad Eesti välisministeeriumi abile.

Rünnak Kiievi teletornile: viis hukkunut

Pärast Kiievi teletorni ründamist kadusid kõik telekanalid, kuid alles on internet, elekter ja soojus. Esialgsetel andmetel hukkus teletorni ründamises viis inimest, viis sai vigastada. Hukkunud olid kõik tsiviilisikud, tavalised möödakäijad.

Peamine mure on, kuidas Kiievist põgeneda. Venelased väidavad, et tee Odessasse on vaba, et seda hoitaksegi põgenemiseks ja evakueerimiseks, teisalt on Kiievis kuulda, et see tee on nii ohtlik, et Ukraina kontrollpostid saadavad inimesed tagasi.

Hersoni oblastist tulid teated, et Vene väed tulistavad tsiviilelanike pihta, kuid need andmed on veel kinnitamata.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: