Kõlvart: viha Putini vastu laieneb mingil määral ka vene inimeste peale

Foto: ERR

Viha Ukrainas sõda alustanud Vladimir Putini ja tema režiimi vastu laieneb mingil määral ka vene inimeste peale ja nad tunnevad seda, tunnistas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.

Kõlvart selgitas "Terevisioonis", millised on tema isiklikud emotsioonid Ukrainas toimuva kohta.

"Ma arvan, et meil kõigil on ühised emotsioonid. Mõtleme selle peale, kui meie riigis peaks juhtuma, et keegi võõras tuleks ja hakkaks otsustama, mida me peame tegema või mis valitsus meil peaks olema. Ja see võõras ka tapab. Kahjuks praegu selline olukord on juhtunud. Ja selliste mõtetega elame me iga päev."

Kõlvartilt küsiti, et kas Putini režiimi poolt Ukrainas toime pandud koledused võivad mõjutada ka suhtumist siinsetesse venelastesse. 

"Pole midagi teha, sõna "vene" on olemas nii sõnas "Venemaa", aga ka sõnades "vene kultuur", "vene sport" jne. Ja see viha Putini vastu kahjuks mingil määral laieneb inimestel ka teiste sõnade peale. Ka vene inimeste peale. Ja vene inimesed tunnevad seda. Inimesed on ju inimesed," sõnas Kõlvart.

Ta lisas, et kuigi sõda tekitab alati emotsioone, on tähtis, et me saaksime oma riigis aru, et oleme siin kõik eestimaalased.

"Meil on ühised väärtused, aga ka hirmud. Ja me peame sel raskel ajal üksteist toetama," sõnas linnapea.

Vähemalt 200 sõjapõgenikku Tallinnas

Kõlvart rääkis, et praeguseks on Ukrainast bussidega Tallinnasse saabunud juba 200 inimest, aga tuldud on ka iseseisvalt oma siinsete sugulaste-sõprade juurde. Ehk tegelik number on veelgi suurem. Seetõttu on vaja ühtset vastuvõtukeskust, mille linn ka avab.

"Me avame täna keskuse, kus pakume inimestele nn ühe akna teenust. Et nad saaksid konsultatsiooni, vajadusel esmast meditsiiniabi. Edasi suunatakse nad hotellidesse. Kohapeal hakkab toimuma ka Covid-testimine, antakse ka psühholoogilist abi. Me soovisime, et kõik need tegevused oleks ühes kohas."

Inimestele antakse krediidiabi ja majutatakse pealinna hotellides tasuta, mille eest tasub Tallinna linn.

"Loodame, et olukord ei halvene nii palju, et me ei suuda teenuste taset hoida. Aga me oleme valmis ka stsenaariumiteks, kus majutamine hakkab toimuma spordihallides, koolides ja mujal."

Linnapea lisas, et praegu oleks tähtis, et riik määraks Eestisse põgenevate inimeste õigusliku staatuse ning kirjeldaks kõik vajalikud teenused, mida peab pakkuma omavalitsus ja mida riik.

"Praegu käib rohkem projektipõhine töö. Et me iga grupiga tegeleme eraldi. Aga mingiks hetkeks peab see töö olema süsteemne. Ja siis peab tekkima ka pikaajaline süsteem, et inimesi aidata. Inimesed jäävad siia võibolla pikemaks perioodiks, mõned ka peale konflikti. Me peame olema selleks valmis. Ehk vaja on pikaajalist kontseptsiooni," sõnas linnapea Kõlvart.

Ta lisas, et pikaajaline kontseptsioon annaks võimaluse omavalitsustele paremini oma teenuseid disainida, aga mis peamine, annaks sõja eest põgenevatele inimestele selguse oma perspektiivis.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: