Ühtegi: Ukraina vastupanu näitab, et Kaitseliidu käsitlus maakaitsest on õige

Foto: Ken Mürk/ERR

Kaitseliidu ülem, brigaadikindral Riho Ühtegi ütles Vikerraadio saates "Uudis +" , et Ukraina edukas vastupanu Venemaa rünnakutele näitab, et Kaitseliidu käsitlus territoriaalkaitsest on õige.

Kui meil oli pronksiöö, siis kasvas inimeste huvi hakata tööle abipolitseinikuna ja liituda Kaitseliiduga. Kas ka praegu seoses Venemaa-Ukraina sõjaga on malevkondade uste taga järjekorrad?

Jah, aktiivsus on märkimisväärselt tõusnud, inimesed tahavad astuda Kaitseliitu ja ka meie allorganisatsioonidesse, näiteks naiskodukaitsesse. Me näeme seda iga päev.

Mida see pronksiöö-aegne kogemus näitas? Kui palju on nendest kiiretest liitujatest neid, kel see entusiasm püsib?

Pronksiöö näitas kahte asja. Üks oli see, et meil oli puudu juhtidest ehk siis nendest, kes tegelikult võtavad need vabatahtlikud ja tegelevad nendega. Teine asi on see, et kui inimestega piisavalt ei tegelda, siis üsna kiiresti vajuvad sellised kiired vabatahtlikud, kes tulevad emotsiooni peale, ära. Nüüd on paremini. Me oleme kõvasti tööd teinud selleks, et meil oleks olemas piisavalt meeskonnajuhte. Ja teine asi. Me ikkagi oleme natukene tagasihoidlikumad nüüd vastuvõtmise osas ja pigem vaatame seda, et need inimesed, kes korraks välja tulevad või tulevad emotsiooni peale välja, et nad saavad ka siis ajutiselt kasutatud. Nad ei pea tingimata liikmeks astuma.

Eesti Ekspressile antud intervjuus ütlesite te, et Venemaa seda sõda ei võida, sest tal on Ukrainas ja Ukraina ümbruses liiga vähe sõjalist jõudu. Aga missugust lahingupilti me siis nädala pärast näeme? Vaevalt Putin väed tagasi kutsub ja kodus kaotust tunnistab. Kas ta siis pigem jääb kuhugi kaitsele?

Nojah, ilmselt jääb see üsna lokaalses tegevuseks. Ma kujutan ette, et nädala pärast on ka Venemaa-poolne ressurss juba selline, et käib veel mõnetine lahingutegevus, hoitakse mingisuguseid kohti, ühendusteed on kehvad ja tegelikult on olukord selline, kus tuleks ära lõpetada. Aga küsimus ongi selles, kas Vene pool võtab mõistuse pähe ja lõpetab ära või siis venitab edasi.

Kas Valgevene sõtta astumine tooks lahingupilti muutuse, kui nad näiteks Ukraina lääneosast alla lõunasse ründaks?

Ukrainale tooks ta värske vastase. Kui Venemaa sõjaline ressurss on täna suures osas ammendatud, siis Valgevene samm tähendaks seda, et oleksid värsked ja uued jõud, millega tuleb siis uuesti sõdima hakata. Mulle isiklikult tundub, et Valgevene lahinguvõime on isegi parem kui Vene armeel. Neil pole küll nii moodsat relvastust ja varustust, aga distsipliin ja lahinguvõime on Valgevene relvajõududes parem. Küsimus on selles, kui paljud valgevenelased ikkagi ukrainlaste vastu sümpaatiat tunnevad.

Ukrainlastel on oma maakaitsevägi, see tekkis koos esimeste vabatahtlike üksustega 2014. aastal. 2019. aastal leppis Eesti Ukrainaga kokku, et me aitame neil tänapäevast territoriaalkaitset üles ehitada. Mida Kaitseliit on saanud ukrainlastele õpetada?

Tegelikult algas see koostöö sisuliselt kohe peale 2014. aastat erinevate tegevustega. Ega me neid väga palju õpetada pole saanud. Eesti maakaitse instruktorid ei ole Ukrainas olnud. Küll aga oleme neile selgitanud territoriaalkaitse põhimõtteid. Mingil määral me võime öelda seda, et see, mida nad täna teevad, ongi see, mida me rääkinud oleme. See ei tähenda muidugi seda, et nad meie õpetuste järgi seda teinud on. See lihtsalt näitab seda, et me oleme ise olnud järelikult päris õigel teel oma arvestustes.

See on totaalne vastupanu. Me räägime mittelineaarsest sõjapidamisest. Territoriaalkaitse hõlmab laialt kogu territooriumi. Rünnatakse kõike, mida rünnata annab. See tähendab ka seda, et vastupanu on mitmekülgne, ei ole ainult relvastatud vastupanu. Sinna juurde käib ka toetusmehhanism, see, et sõdurid saavad süüa, saavad hoitud, saavad abi. See tähendab ka seda, et kohalik elanikkond osutab passiivset vastupanu. Kasutatakse ära kõiki vabatahtlikke, antakse neile relvad ja sellega on siis võimalik teatud hetkedel, nendes kohtades, kus on keeruline situatsioon, märkimisväärselt suurendada ajutiselt vastupanuvõimet.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: