Sõja kaheksas päev: Venemaa jätkab linnade tulistamist, põleng tuumajaamas

{{1646277900000 | amCalendar}}
Kuvatõmmis Zaporižžja tuumajaama juures oleva kaamera videost.
Kuvatõmmis Zaporižžja tuumajaama juures oleva kaamera videost. Autor/allikas: SCANPIX/AFP PHOTO/ZAPORIZHZHIA NUCLEAR AUTHORITY

Keset ööd vastu neljapäeva tegi Venemaa Kiievi kesklinna pihta neli võimast raketilööki, kaugtuli Ukraina linnade pihta jätkus ka päeva jooksul. Reede öösel sai rünnakus pihta Enerhodaris asuv Euroopa suurim tuumajaam.

Enerhodari linnapea Dmõtro Orlov teatas kella kahe ajal öösel, et Vene sõjaväelased tulistasid Zaporižžja tuumaelektrijaama pihta ning selle tagajärjel puhkes tulekahju, edastab Ukraina meedia.

"Vaenlase pideva tulistamise tõttu Euroopa suurima tuumajaama hoonete ja plokkide pihta põleb Zaporižžja tuumajaam," ütles Orlov reedeöises postituses oma Telegrami kontol.

Riiklik hädaabiteenistus teatas hiljem, et tulekahju puhkes väljaspool tuumajaama territooriumi asuvas õppehoones, samuti labori- ja olmehoones.

Tuumajaama pressiesindaja Andrei Tuz ütles, et kiirguse tase jaamas muutunud ei ole.

BBC-le ütles Tuz kella nelja ajal (Eesti aeg), et pommitamine jaama pihta on lakanud, kuid olukord on väga ebakindel.

"Nad pommitasid kõike, mida said, sealhulgas plokke ja kõike muud. Praegu püütakse informatsiooni kindlaks teha, keeruline on midagi öelda," ütles ta.

Tuz kinnitas hiljem, et tuumajaam kriitilisi kahjustusi ei saanud, kuigi töös on kuuest elektrigeneraatorist vaid üks.

IAEA teatas samuti, et Ukraina kinnitusel jaama põhiseadmed kannatada ei saanud.

Zaporižžja oblastivalitsuse juht Aleksandr Staruhh ütles varahommikul, et tuumajulgeolek on tagatud.

Päästeteenistuse teatel ei saanud tuletõrjujad esialgu põlengut kustutama, kuna tehase territooriumil jätkusid lahingud Ukraina ja Vene sõjaväelaste vahel, edastab Interfax.

Hädaabiteenistuse pressiteenistuse teatel ühendati üks toiteplokk ühtsest elektrisüsteemist lahti.

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba kirjutas Twitteris, et Vene sõjavägi tulistas Zaporižžja tuumajaama mitmest suunast.

"Tuli on juba puhkenud. Kui see plahvatab, on see kümme korda suurem kui Tšornobõlis. Venelased peavad viivitamatult tule lõpetama, lubama tuletõrjujad ligi, kehtestada tuleb turvatsoon," kirjutas ta.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski hinnangul tulistasid Vene tankid tuumajaama teadlikult.

"Eurooplased, ärgake, termokaameratega varustatud Vene tankid tulistavad teadlikult Euroopa suurima, Zaporižžja tuumaelektrijaama tuumaplokke. Nad valmistusid selleks. See ähvardab teise Tšornobõli ja veelgi enamaga," kommenteeris ta videosõnumis, lisades, et on rääkinud sel teemal mitme lääneriigi juhiga.

"Ükski riik peale Venemaa pole kunagi tuumaelektrijaamade pihta tulistanud. Esimest korda meie ajaloos, inimkonna ajaloos on terroririik võtnud kasutusele ka tuumaterrori," ütles Zelenski.

Varem neljapäeval teatas Ukraina riikliku tuumafirma Energoatom esindaja Petro Kotin, et Vene väed lähenevad Lõuna-Ukrainas kahele tähtsale tuumajaamale.

Ukraina energeetikaministri sõnul pöördus ta reede öösel USA kolleegi poole palvega sulgeda tuumajaama olukorra tõttu lennutsoon Ukraina kohal.

Orlov ütles varem, et Ukraina väed võitlevad Vene vägedega kontrolli pärast Enerhodari linna lõunaosa üle, kus asub ka Zaporižžja tuumajaam.

Zaporižžja tuumajaam annab enam kui viiendiku Ukraina elektrist.

Vene väed hõivasid Hersoni teletorni

Ukraina siseministeerium teatas sotsiaalmeedias, et Vene väed hõivasid Hersoni teletorni ning tele- ja raadiojaama ning hakkab seal ise infot levitama. "Muidugi on selles tohutu hulk võltsingud, desinformatsiooni ja propagandat," kirjutab ministeerium.

Ministeeriumi väitel kavatseb Venemaa tuua oma ajakirjanikud Hersonisse ning filmida seal propagandalugusid sellest, kuidas Vene sõjavägi linnaelanikke toidu ja ravimitega varustab.

Neljapäeval teatasid Hersoni võimud, et Vene väed võtsid linnas kontrolli.

Mitmel pool kõlas õhuhäire

The Kyiv Independenti andmetel kõlasid öösel õhurünnakute eest hoiatavad sireenid Odessas, Bila Tserkvas ja Volõõnia oblastis.

Leht teatas sellest pisut enne kella kolme.

Umber tund hiljem kõlas õhuhäire ka Žõtomõris.

Venemaa jätkab Kiievi pommitamist Autor/allikas: SCANPIX/EPA/ROMAN PILIPEY

Ohtõrka soojuselektrijaam hävis

Sumõ oblastivalitsuse juht Dmõtro Živitski teatel hävitasid Vene väed pommitamise tulemusel Ohtõrka soojuselektrijaama, kirjutab Interfax.

"Sõja esimesest päevast alates sai Ohtõrka venelastelt tugeva löögi. Täna hävitasid Vene väed õhurünnakute käigus Ohtõrka soojuselektrijaama. Masinaruumi pommitati kõvasti. Linnas ei ole kütet ega elektrit," kirjutas Živitski oma Telegrami kanalil.

Ukraina relvajõud: Vene väed neljapäeval oluliselt edasi ei liikunud

Ukraina relvajõudude peastaap kirjeldas oma Facebooki kontole tehtud postituses neljapäeval toimunut.

Relvajõudude sõnul on Vene väed tunginud sügavale Ukraina territooriumile, aga pole neljapäeva jooksul edasiliikumisel olulisi edusamme teinud.

Relvajõudude väitel jätkavad Vene väed pommitamist ning kasutavad selleks jätkuvalt ka Valgevene õhuruumi. "Olemasolevatel andmetel tõi vaenlane Ukraina territooriumile suurema osa Ukraina ründamiseks loodud väest," lisasid relvajõud.

Ukraina jõudude väitel viivitab Venemaa dessandiga Odessa-Zatoka piirkonnas ning korraldab näidisaktsioone, et juhtida Ukraina vägede tähelepanu sealt mujale.

Relvajõudude sõnul täiendavad Vene väed praegu oma varusid, kuna kasutasid ära peaaegu kogu Kalibr raketikompleksi laskemoona, mis oli Ukraina pealetungioperatsiooniks ette nähtud

Relvajõudude sõnul ebaõnnestusid Vene väed taas Hostomeli vallutamisel ning kaotasid lahingu käigus umbes 20 ühikut tehnikat.

Ukraina relvajõudude õhujõudude sõnul käib rindel võitlus igas suunas, nii maal kui ka õhus. Õhujõudude väitel hävitas õhutõrje neljapäeval veel kolm Vene vägede lennukit.

Kiievi kesklinnas Iseseisvusväljakul on näha tankitõrje "siile":

Tankitõrje "siilid" Kiievi kesklinnas. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Valentyn Ogirenko

Kõnelustel lepiti kokku evakuatsioonikoridorides

Neljapäeva õhtul toimus Venemaa ja Ukraina diplomaatide vahel läbirääkimiste teine voor.

Ukraina presidendi nõuniku Mõhhailo Podoljaki sõnul lepiti kokku evakuatsioonikoridoride loomises. Koridoride loomist kinnitas ka Venemaa. Pole veel selge, kuidas evakuatsioonikoridorid hakkavad täpselt toimima.

Podoljaki sõnul siiski viimased läbirääkimised ei andnud selliseid tulemusi, mida Kiiev enne kohtumist ootas.

Reutersi andmetel toimub kolmas läbirääkimiste voor järgmise nädala alguses.

Ukraina president Volodomõr Zelenski kutsus neljapäeva õhtul Vladimir Putinit üles otsekõnelusi pidama. "See on ainus viis selle sõja lõpetamiseks. Me ei ründa Venemaad, ega plaani seda teha. Istuge minuga maha, aga mitte 30 meetri kaugusele nagu Macroniga rääkides," ütles Zelenski.

Putin tegi neljapäeva õhtul telepöördumise, kus kordas jälle oma vana narratiivi. Putini sõnul "läheb sõjaline operatsioon Ukrainas plaanipäraselt ja kiitis oma sõdureid kui kangelasi. "

Putin esitas Ukraina vägede suhtes terve rea süüdistusi. Tõendeid ta selle kohta ei esitanud. Putin väitis, et "Ukraina armee kasutab lahingutes tavalisi inimesi inimkilpidena".

Venemaa positsioon on välisminister Sergei Lavrovi sõnul järgmine: Ukraina peab "demilitariseeruma ja denatsifitseeruma", Moskva poolt 2014. aastal vallutatud Krimmi poolsaar tuleb Kiievi poolt Venemaa osaks tunnistada ja ka Donetski ja Luganski isehakanud rahvavabariikidele tuleb anda ametlik tunnustus.

Valgevene välisministeeriumi avaldatud foto Ukraina ja Venemaa läbirääkimisteks valmis seatud ruumist. Autor/allikas: Valgevene välisministeerium

Valge Maja: 90 protsenti Vene lahingujõust on Ukrainas

USA väitel on Venemaa viinud nüüdseks Ukrainasse 90 protsenti vägedest, mis varem oli Ukraina piiride taga koondatud.

"Pentagon ütles, et praegu on 90 protsenti nende sõjalisest lahingujõust, mis oli Ukraina piirile eelnevalt ettevalmistatud, nüüd Ukrainas," ütles Valge Maja pressiesindaja Jen Psaki neljapäeval Washingtonis pressibriifingul.

Praki lisas, et Venemaa jätkab liikumist oma lõppeesmärgi poole, milleks on Kiievi ja Ukraina vallutamine.

"Nad jätkavad agressiivsete sammude astumist ja liiguvad oma lõppeesmärgi poole, milleks on Kiievi ja riigi vallutamine," ütles Psaki.

Pressiesindaja sõnul jätkuvad USA-s sisemised arutelud võimaluste üle, kuidas sõda Ukrainas leevendada, kuid president Joe Bidenil pole plaanis Venemaa presidendi Vladimir Putiniga kohtuda ega telefoni teel suhelda.

"Nad tungivad suveräänsesse riiki ja jätkavad iga päevaga eskaleerimist. Me ei eemalda kunagi diplomaatiat laualt, kuid praegu pole selleks õige aeg," ütles Psaki.

Lahingud jätkuvad Hostomelis

Ukraina kaitseministeeriumi teatel hävitas Ukraina sõjavägi Hostomeli õhuväebaasi lähedal 20 Vene sõjaväemasinat.

CNN kirjeldab sotsiaalmeediasse postitatud videoid, milles on näha, kuidas Ukraina sõjaväelased kõnnivad kahjustatud ja põlevate sõidukite kõrval, millel on peal V, mis viitab, et need on osa Valgevenest tulnud Vene jõududest. Satelliidipiltidelt varem nähtud kümnete kilomeetrite pikkuse Vene vägede kolonni esimene ots ulatub Hostomeli õhuväebaasi lähedale.

CNN ütleb, et on teinud kindlaks videote tõesuse ja nende filmimise asukoha, mis on kaheksa kilomeetri kaugusel Hostomeli lennuväljast.

Venemaa sissetungi päeval 24. veebruaril võtsid Vene väed Hostomeli lennuvälja väidetavalt enda kätte.

Macron vestles taas Putiniga

Prantsusmaa president Emmanuel Macron pidas neljapäeval taas Venemaa presidendi Vladimir Putiniga telefoni teel vestluse.

Vene poole teatel algatas 90 minutit kestnud kõne Prantsusmaa. Macroni kantselei kinnitas Reutersile, et kõne algatas Putin.

AFP allika teatel helistas Macron pärast Ukraina presidendile Volodomõr Zelenskile.

Macron ja Putin on pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale telefoni teel vestelnud juba kolmel korral.

Kremli teatel ütles Putin Macronile, et Venemaa saavutab igal juhul oma eesmärgid Ukrainas ning nendeks on "demilitariseerimine ja denatsifitseerimine".

Putin oli ka Macronile öelnud, et Kiievi katsed kõnelusi venitada toovad kaasa Moskva nõudmiste kasvu.

Veel lisas Putin Kremli teatel, et ta ei nõustu Prantsusmaa presidendi kolmapäeval peetud kõnes välja öelduga, mille kohaselt on sõja alustamises süüdi Venemaa.

Macron ütles Reutersi teatel Putinile, et ta teeb "suure vea" ja sõda läheb Venemaale pikas vaates väga kalliks ja sanktsioonid kestavad "väga kaua".

"Miski, mida Putin ütles, ei sisendanud kindlust," ütles Prantsuse presidendi nõunik Reutersile, lisades, et Putin kordas oma vana narratiivi.

Tšernigivis hukkus rünnakutes vähemalt 33 inimest

Tšernigivi linnas on rusude alt leitud neljapäeva õhtuks vähemalt 22 inimese surnukehad, teatas Ukraina päästeamet. Hilisõhtul teatas päästeamet, et hukkunute arv on tõusnud 33-ni.

Vene väed pommitasid neljapäeval Tšernigivi linna, õhurünnaku sihtmärgiks oli lisaks elumajadele ka kaks kooli, ütles varem oblasti kuberner.

Vene väed on neljapäeval piiramas ja pommitamas ka Kagu-Ukrainas asuvat Mariupoli linna, kus Ukraina teatel võib olla sadu hukkunuid.

Kirde-Ukrainas Sumõ oblastis on aga Ukraina väed saanud enda kontrolli alla riigipiiri, teatas Ukraina kaitsenõukogu juht Oleksiy Danilov.

USA kaitseametnik: Venemaa on invasiooni ajal korraldanud Ukraina vastu 480 raketirünnakut

"Venemaa on alates sissetungi algusest Ukraina vastu korraldanud rohkem kui 480 raketirünnakut. Rohkem kui 230 neist tulistasid venelased välja Ukraina territooriumilt. Neil on mobiilsed süsteemid, nad liigutavad neid sisse," ütles kaitseametnik. 

"160 raketti tuli Venemaalt ja umbes 70 Valgevenest. Mustalt merelt tulistati 10 korda," lisas ametnik. 

Ametniku sõnul pole Venemaa endiselt Ukraina õhuruumi üle saavutanud kindlat kontrolli. 

Kiievit tabasid öösel vastu neljapäeva raketid

Kella ühe ja kahe vahel kõlas Kiievis õhusireen ning kohe oli kuulda ka valju plahvatust, teatas The Kyiv Independent. Lehe andmeil kõlasid Kiievi kesklinnas kaks valju plahvatust ning Kiievi Družbõ Narodivi metroojaama lähistel kuuldi veel kaht.

Kella nelja paiku kõlas Kiievis järjekordne plahvatus. CBS-i uudisteprodutsent Justine Redman postitas sotsiaalmeediasse klipi, milles on vahetult pärast intervjuud Kiievis viibiva ajakirjaniku Charlie D'Agataga kuulda ja näha suurt plahvatust.

Kiievi kesklinnas öösel toimunud vähemalt nelja suure plahvatuse sihtmärk või nende põhjustatud ohvrite arv on siiani teadmata, kirjutas BBC.

Plahvatused järgnesid hilisõhtul Kiievi keskraudteejaama lähistel toimunud võimsale plahvatusele. Ukraina siseministeeriumi esindaja teatel tekitas materiaalset kahju Ukraina õhukaitse kahjutuks tehtud raketi alla kukkumine. Kahjustusi sai suur küttetrass, inimesed viga ei saanud.

Ööl vastu neljapäeva lõid neli tugevat plahvatust taeva Kiievi kohal valgeks. Autor/allikas: Twitter

Mitu Ukraina linna said öösel Vene vägede rünnakute tõttu suuri kahjustusi. Harkivis tabasid rünnakud väidetavalt vähemalt kolme koolimaja ja üht katedraali ning kahjustada sai ka linnavolikogu hoone. Leht lisas, et Ohtõrkas hävisid suurtükirünnakute tagajärjel kümned elumajad.

Maavägede pealetungi Kiievile ei olnud, samas jätkusid lahingud ja kaugtuli linnade pihta Harkivis ja Mariupolis.

Ukraina: lahingutes on hukkunud 9000 Vene sõdurit

Ukraina relvajõudude kindralstaabi neljapäeval avaldatud andmete kohaselt on Vene armee nädala kestnud rünnakutes kaotanud juba umbes 9000 sõjaväelast.

"Vaenlase kogukahjud perioodil 24. veebruar kuni 3. märts on järgnevad: umbes 9000 lahingutes hukkunut, 217 hävitatud tanki, 900 jalaväe lahingumasinat, 90 suurtükisüsteemi, 42 mitmikraketiheitjat, 11 õhutõrjesüsteemi, 30 lennukit, 31 helikopterit, 374 erinevat autot ja veokit, 60 kütuseveokit, kaks kiirpaati, kolm drooni," teatas staabi pressiesindaja sotsiaalmeedias.

Zelenski: me peame vastu

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles neljapäeval tehtud videopöördumises, et hoolimata Vene vägede katkematust tulest peavad Ukraina väed vastu.

"Meil pole kaotada midagi peale vabaduse," ütles president, lisades, et Ukraina saab iga päev relva-abi oma liitlastelt välismaal.

Presidendi sõnul on Vene väed alates keskööst katkematult Ukraina positsioone tulistanud. Zelenski sõnul näitab Venemaa taktikamuutus ning linnade ja elurajoonide tulistamine, et Ukraina on olnud edukas Vene üksuste tõrjumisel ning nurjanud Moskva esialgse plaani riik maavägede rünnakuga kiirelt oma kontrolli alla võtta.  

"Meie rahvas suutis nädalaga hävitada vaenlase plaanid, mida on koostatud aastaid," lisas president.

Zelenski sõnul on Vene sõjaväelased kaotamas oma võitlusmoraali.

Hoolimata sellest, et Vene väed tulistavad ägedalt Harkivit, Mariupoli ja Tšernigivit, püsivad need linnad Ukraina vägede käes, teatas Briti luure neljapäeval.

Ukraina sõdur Kiievi iseseisvusväljakul. Autor/allikas: SCANPIX / EPA

Segadus Kiievisse suunduva Vene kolonniga

USA kaitseministeeriumi pressiesindaja teatel on arusaamatu Kiievile põhja poolt läheneva Vene suure sõjaväekolonni seisma jäämine.

"Meie hinnangul ei ole nad viimased 24–36 tundi märkimisväärselt edasi liikunud," ütles Pentagoni pressiesindaja John Kirby kolmapäeval peetud nõupidamisel.

Tema sõnul võib seisaku põhjus olla kas ümbergrupeerumine või vähene edu senisel pealetungil. Logistilised ja varustusprobleemid või Ukraina sõjaväe vastutegevus võivad samuti olla peatumise põhjused, lisas Kirby.

Kinnitamata andmetel napib Vene relvajõududel Ukrainas kütust ja toitu. Vene vägede kätte langenud piirkondade ametnikud on rääkinud, kuidas sõdurid rüüstavad toidukauplusi ning Vene armee poolt nendele pakutud toidu säilimisaeg on ümber saanud.

Briti sõjaväeluure avaldas neljapäeva hommikul hinnangu, mille järgi kolonn seisab jätkuvalt 30 kilomeetri kaugusel Kiievi keskusest ning seda hoiavad paigal "Ukraina sitke vastupanu, mehaanilised rikked ja kolonni enda ummikud".

Odessat ähvardab Vene dessant, Mariupol on pideva tule all

Musta mere Odessa ranniku ääres on Venemaa taas valmistumas meredessandiks. Ukraina peastaabi neljapäevahommikuse teate järgi on merel liikumas Odessa poole neli suurt dessantalust ja kolm raketilaeva.

Mariupoli all pole peastaabi kinnitusel Vene vägedel suuremat edu olnud. Samas on kogu öö käinud lahingud ning linna tulistamine.

Mariupoli linnapea tegi videopöördumise, kus andis teada, et linn ei ole võimeline haavatuid ja hukkunuid tänavatelt ära viima, kuna suurtükituli on katkematu.

Venemaa kaitseministeerium on ka Mariupoli elanikke kutsunud linnast lahkuma, samas Venemaa kontrolli all oleva Donetski piirkonna esindaja ütles, et linn jääb kahuritule alla kuni allaandmiseni.

Mariupoli linnapea teatas keskpäeval, et Venemaa hävitab linna metoodiliselt ja teadlikult, et panna survet elanikele ja sundida linna kaitsjaid alla andma.

"Meil ei ole elektri, vett ega kütet," teatas linnavalitsus. "Nad katkestavad toiduainete tarneid, loovad blokaadi nagu Leningradis."

Aasovi mere äärne Mariupol ei ole otseselt Ukraina vaatest ühegi strateegilise suuna peal, kuid Venemaal võimaldaks selle vallutamine luua maismaaühenduse Donetski okupeeritud territooriumide ja Krimmi vahel.

Vaade Vene armee tule all olevale Mariupoli linnale 3. märtsil. Autor/allikas: Twitter

Vene armee operatiivside on osaliselt avalik

Sõjanduse asjatundjatele on valmistanud üllatuse Venemaa üksuste side, mis on osaliselt operatiivtasandil täiesti avatud, seega seda tavalist analoograadiosidet saab tehniliselt võimekam huviline pealt kuulata.

Briti luureala ettevõte ShadowBreak on hankinud kümneid tunde Vene sõjaväelaste side salvestusi ning väidab nende põhjal, et juhtimine on vilets, segadust palju ning moraal madal.

ShadowBreaki asutaja Samuel Cardillo ütles The Daily Telegraphile, et kõnedes valitseb kaos, osad sõjaväelased kaebavad eetris toidupuudust ja lausa nutavad ja tülitsevad.

Venemaa poolelt peaks olema kõige murettekitavam see osa salvestustest, mis näitab, et alluvad keelduvad kohati käskude täitmisest.

Hersonis on venelased kontrolli saanud

Teated Ukraina lõunaosas asuva strateegilise tähtsusega sadamalinna Hersoni saatuse kohta segased. Kui esialgu teatasid Vene võimud, et linn on nende kätte langenud, siis hiljem on seda öelnud ka Ukraina ametnikud. Kui see vastab tõele, on Herson esimene suurem linn, mille eelmise nädala neljapäeval alanud invasioonist Venemaa on oma kontrolli alla saanud.

The New York Times kirjutab, et Hersoni linnapea Igor Kolõhajev ja Ukraina kõrge valitsusametnik on kinnitanud Hersoni langemist. "Siin ei ole Ukraina sõjaväge. Linn on ümber piiratud," ütles ta intervjuus.

Kolõhajev lisas, et Ukraina väed lahkusid linnast loode poole Mõkolajivi linna suunas.

Linnapea rääkis, et umbes kümme Vene sõjaväelast, sealhulgas linna rünnanud vägede ülem, sisenesid kolmapäeval Hersoni linnavalitsuse hoonesse.

USA endine luurejuht: Venemaa ei kontrolli Ukraina taevast

Endine CIA juht David Petraeus ütles usutluses BBC Worldile, et Venemaal ei ole Ukraina õhuruumi üle täit kontrolli, kuna lääneriigid saatsid Ukrainale õhutõrjerelvi. Ta lisas, et kinnitatud andmed Vene lennukite allatulistamiste kohta näitavad, et venelased kannavad õhus "väga tõsiseid kaotusi".

"Venelased peaksid [õhuvägede eelnenud suhet arvestades] saama lennata Ukraina kohal vabalt, aga nad ei saa, kuna takistavad Ukraina käes olevad õhutõrjesüsteemid," ütles Petraeus.

Kolmapäeva õhtul teatas Ukraina pool kahe Vene moodsa hävitaja SU-35 allatulistamisest Kiievi piirkonnas. Kokku teatasid Ukraina relvajõud kolmapäeva jooksul kolme Vene lennuki ja kahe helikopteri hävitamisest. Ukraina õhujõud toetasid maavägesid Kiievi, Sumõ, Tšernigivi ja Harkivi oblastis.

Esmaspäeval sai Ukraina USA-t täiendavalt 200 Stingeri õhutõrjeraketti.

Maxari satelliitfoto nädalavahetusel Butša linnas purustatud Venemaa lahingumasinate kolonnist. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS

Toimetaja: Merili Nael, Anvar Samost, Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: