Ukraina kaitsejõud teatasid pärastlõunal, et on alustanud vastupealetungi Harkivi lähedal.

Ukraina kaitsejõud teatasid, et 5. märtsi seisuga on hukkunud üle 10 000 Vene sõduri. Samuti anti ülevaade selle kohta, mitu ühikut erinevat Venemaa relvajõudude sõjatehnikat on hävitatud.

Indicative estimates of Russia's losses as of March 5, according to the Armed Forces of Ukraine. pic.twitter.com/TDpggFdi1d

— The Kyiv Independent (@KyivIndependent) March 5, 2022

Kohaliku meedia teatel hõivasid Venemaa väed Kiievist 60 kilomeetri kaugusel psühhiaatriahaigla, vahendas BBC.

Hõivatud haiglas viibib ravil ligikaudu 670 patsienti. "Me ei tea, kuidas neid inimesi evakueerida, kuidas neid aidata," ütles Kiievi oblastivalitsuse juht Oleksi Kuleba. "Neil on vesi ja ravimid otsa lõppemas. Nad vajavad erilist ja pidevat abi, mõned neist on olnud aastaid voodihaiged," sõnas ta.

Reutersi teatel jätkuvad Venemaa ja Ukraina läbirääkimised esmaspäeval kolmanda vooruga.

USA-s baseeruva poliitikauuringute mõttekoja andmetel võisid Vene väed teha lühikese pausi maismaal sõjaliste operatsioonide läbiviimisel. Mõttekoja hinnangul valmistuvad Vene väed järgmise 24-48 tunni jooksul taastama sõjalist tegevust Kiievi, Harkivi ja Odessa vastu, vahendas The Guardian. 

"Vene väed ei alustanud viimase 24 tunni jooksul suuri maapealseid pealetungioperatsioone Kiievi, Harkivi suunal. Seevastu Ukraina väed Harkivi lähedal korraldasid vastupealetungi,"  teatas mõttekoda. 

Neljapäeval nõustusid pooled läbirääkimiste käigus avama humanitaarkoridori, mille kaudu saaksid tsiviilisikud lahkuda lahingupiirkonnast, kuid relvarahu kehtima ei jäänud.

Vene vägede pommitamise alla on jäänud Kiievi lähistel asuv Irpini linn, millest väed on üritanud läbi murda.

Palju linna tsiviilelanikke üritavad linnast põgeneda üle ajutise jalakäijate silla, kuna jõge ületav sild hävines.

Mariupoli abilinnapea: relvarahu ei kestnud üle poole tunni

Mariupoli abilinnapea Sergei Orlovi sõnul kestis plaanitud relvarahu, mille ajal oleks pidanud tsiviilelanikke linnast evakueerima, ligikaudu pool tundi, vahendas BBC.

Riigid leppisid kokku viietunnises vaherahus, mida pidi jälgima Punane rist.

Orlovi sõnul on linn aga olnud relvarahu plaanitud algusest pideva rünnaku all ning rünnati nii koole, lasteaedu kui ka busse, millega tsiviilelanikud pidid evakueeruma.

Orlov süüdistas Vene vägesid genotsiidis ning ütles, et kardab selle pärast, mis linnade elanikega edasi saab, kuna linnas pole ligipääsu veele, küttele ega kanalisatsioonile.

Mariupoli linnapea sõnul on olukord linnas väga keeruline. Linnapea sõnul on Mariupol olnud viis päeva ilma elektrita. Linnas vähenevad ka veevarud. 

"Vene vägede eesmärk on linn lämmatada ja panna see väljakannatamatu stressi alla. Nad tahavad meid muust maailmast ära lõigata, sulgedes esmatähtsate kaupade ja meditsiinivahendite tarnimise," ütles linnapea. 

Venemaa kaitseminister süüdistas evakueerumise läbikukkumises Ukraina võime, öeldes, et Ukraina võimud ei lasknud elanikel linnast lahkuda.

Ukraina kõrge ametnik: Kiievi lähedal asuv linn on peaaegu täielikult hävitatud

Kiievi regiooni juhi Oleksi Kuleba sõnul on Kiievist loodes asuv Borodjanka linn "peaaegu täielikult hävitatud."

"Seal pole vett ja elektrit. Borodjankat pole. See on peaaegu täielikult hävinud. Kesklinn on kohutav. Linn on Vene vägede kontrolli all," ütles Kuleba. 

Bordojanka suurt kortermaja  tabas 2. märtsil raketirünnak. Ukraina võimude teatel võivad inimesed hoone rusude vahel endiselt lõksus olla. 

ÜRO pagulasamet: Ukraina põgenike arv jõuab peagi üle 1,5 miljoni

ÜRO pagulasameti teatel võib sõja eest põgenevate ukrainlaste arv ületada peagi 1,5 miljonit inimest, vahendab BBC.

"See on kõige kiirem pagulaskriis, mida me oleme näinud Euroopas alates teise maailmasõja lõpust," ütles UNHCR juht Reutersile.

Sõja algusest on oma kodudest lahkunud ligikaudu 1,3 miljonit inimest.

Poola on riigi presidendi teatel võtnud vastu üle poole kõigist põgenikest. Samuti on palju põgenikke jõudnud Ungarisse ja Rumeeniasse, kuid kõik põgenikud ei jää esimesse riiki, kuhu nad jõuavad.

Sõja esimese kaheksa päevaga Rumeeniasse jõudnud 200 000 põgenikust 140 000 on juba liikunud edasi teistesse riikidesse, teatas UNHCR.

Vaata Ukraina avalik-õigusliku telekanali ingliskeelset videokokkuvõtet, muu hulgas kaadreid Mariupolist ja Hersonist.

Vene vägede üle võetud Hersonis tulid inimesed tänavatele

Venemaa vägede poolt okupeeritud Hersoni linnas tuli tänavatele ligikaudu 2000 inimest meelt avaldama, vahendas BBC.

Meeleavaldajad liikusid läbi Hersoni kesklinna Ukraina lippudega, lauldes riigihümni ja hüüdes "venelased minge koju" ning "Herson on Ukraina".

Vene sõjavägi on üle linna seadnud üle kontrollpunktid, kus peatatakse kõik mööduvad sõidukid.

BBC teatel on kohalike sõnul Venemaa sõduritel nimekiri Ukraina aktivistidest, keda soovitakse kinni pidada.

Zelenski tunnustas ukrainlaste vastupanu

"Ukrainlased, kõigis meie linnades, kuhu vaenlane on sisenenud, minge pealetungile. Minge tänavale," ütles Ukraina president Volodomõr Zelenski. 

"Ukrainlased karjuvad okupantide peale, et nad läheksid koju. Iga meeter, mis protestidega tagasi võidetakse, on samm edasi, samm võidu poole," teatas Zelenski.

Zelenski suhtles laupäeva õhtul USA presidendi Joe Bideniga. "Mul oli täna veel üks vestlus USA presidendiga. Päevakorras olid julgeolekuküsimused, rahaline toetus Ukrainale ja Vene-vastaste sanktsioonide jätkamine," kirjutas Zelenski Twitteris. 

Bideni sõnul teeb tema administratsioon Ukrainale täiendava rahastamise tagamiseks tihedat koostööd kongressiga. 

Zelenski vestles laupäeval ka Iisraeli peaministri Naftali Bennettiga. Bennett kohtus laupäeval Moskvas Vladimir Putiniga. Iisrael on Zelenski palvel pakkunud end vahendajas Venemaa ja Ukraina vahelises sõjas, vahendas BBC. 

Relvarahu Mariupolis ja Volnovahhas kehtima ei jäänud

Venemaa kaitseministeerium teatas, et Mariupolis ja Volnovahhas algab Moskva aja järgi kell 10 (Eesti aja järgi kell 9) ajutine relvarahu ja avatakse humanitaarkoridorid, vahendas BBC.

Mariupoli aselinnapea Serhiy Orlov ütles, et kui relvarahu peab, saab linnast lahkuda kuni 9000 inimest.

Orlovi sõnul ei ole Vene poolelt mingeid garantiisid, et relvarahu ka homme võiks kehtida. "Me töötame praegu selle nimel," sõnas Orlov.

Hiljem selgus, et relvarahust siiski kinni ei peeta. Selle asemel käib kõva linna pommitamine, teatas Mariupoli aselinnapea. Elanikel soovitatakse varjuda.

Mariupoli linnavõimude kinnitusel on evakueerumine linnast edasi lükatud.

Briti luure: Harkiv, Tšernihiv, Mariupol ja Sumõ võivad olla piiramisrõngas

Briti luure andmetel on viimase 24 tunni jooksul üldiselt Vene sõjavägi andnud Ukraina sihtmärkide pihta vähem õhu- ja suurtükilööke kui varasematel päevadel.

Ukraina kontrollib endiselt Harkivit, Tšernihivit ja Mariupolit. On tulnud teateid tänavalahingutest Sumõ linnas. Luure andmetel on väga tõenäoline, et Vene väed on kõik need neli linna ümber piiranud.

Luure andmetel on Vene väed edenemas lõuna suunal sadamalinna Mõkolajivi poole. "On võimalus, et osa Vene vägedest üritavad sellest linnast mööda minna, et keskenduda Odessa suunale," seisis luureraportis.

Öised plahvatused

Laupäeva öösel teatati mitmest plahvatusest Harkivis.

Hommikul hakkas tulema teateid õhurünnakutest hoiatavatest sireenidest juba mitmel pool riigis. The Kyiv Independent teatas, et nii Kiievis, Tšernihivis kui ka Žõtomõris kõlas õhuhäire.

Ka Sumõ linnas kõlas hommikul õhuhäire ning on teateid võimalikest õhulöökidest. Samuti Sumõ oblastis asuva Lebedõni linnas oli kuulda õhuhäiret.

Sumõ linna tänavail käivad The Kyiv Independenti andmeil aktiivsed lahingud. 

The Kyiv Independent kirjutab ka, et Kiievi lähistel Butša rajoonis avasid Vene sõjaväelased tule tsiviilelanike auto pihta. Kaks inimest sai surma, nende seas 17-aastane tüdruk, ning neli inimest sai vigastada. Kiievi oblasti prokuratuur teatas, et algatas juhtunu suhtes kriminaalmenetluse.

USA andmeil lähenevad Vene väed järgmisele tuumajaamale

USA suursaadik ÜRO-s Linda Thomas-Greenfield ütles reedel ÜRO-s, et Vene väed lähenevad Ukraina suuruselt teisele tuumarajateisele, vahendas CNN. "Vene väed on praegu Ukraina suuruselt teisest tuumarajatisest 20 miili (32 km) kaugusel," ütles ta tuumajaama nimetamata.

Ukraina tuumaelektrijaamade järelevalveorgani Energoatomi andmetel on Ukraina suuruselt teine tuumarajatis elektritootmisvõimsuse poolest Južnoukrajinsk tuumaelektrijaam riigi lõunaosas Mõkolajivi oblastis.

Reedel said Vene väed enda kätte kontrolli Zaporižžja tuumajaama üle, mis on Euroopa suurim.

Musta mere regioonis asus tegutsema Prantsuse lennukikandja

Vahemere idaossa saabus koos lahingugrupiga Prantsusmaa lennukikandja Charles de Gaulle. Tegemist on moodsa suure tuumajõul liikuva alusega, mis kannab 40 lennukit, mille seas on hävitajad, aga ka ründekopterid.

Mustale merele otse ei saa lennukikandja rahvusvahelise Montreaux' kokkuleppe tõttu siseneda.

Prantsusmaa teatel hakkavad lennukikandja hävitajad patrullima ööpäevaringselt Mustal merel ja missioon kannab heidutuse eesmärki.

Ukraina peastaap: Venemaa proovib Kiievit ja Harkivit ümber piirata

Ukraina relvajõudude peastaap ütles laupäeva öösel avaldatud ülevaates, et Venemaa on põhiliselt keskendunud Kiievi ja Harkivi linnade ümberpiiramisele. Kiievi kaitsjad jätkavad Vene võitlejate pealetungi tõrjumist.

"Lisaks kavatseb vaenlane jõuda Luhanski ja Donetski oblasti halduspiirideni ning edasi luua maismaakoridori okupeeritud Krimmiga," lisavad relvajõud.

Kiievi oblastis Borodjanka piirkonnas on Vene väed alustanud Ukraina relvajõudude sõnul teede tõkestamist. Peastaabi hinnangul on selle eesmärk toetada liikumist edasi Kiievi suunas. Kiievi eeslinnas Dõmeris jätkavad Vene väed oma kaitseala loomist.

Ukraina relvajõudude peastaabi sõnul jätkavad Vene väed ka katset hõivata Mariupolit.

Kagu poolt püüavad Vene väed jätkata pealetungi Zaporižžja suunal, osad väed püüavad liikuda Harkivist mööda edelasse.

Peastaap selgitab, et Mustal merel Odessa-Zatoka piirkonnas meredessandiks valmis olnud laevad liigutati ilmastikuolude halvenemise tõttu tagasi Krimmi poolsaarest lääne pool asuvatesse vetesse.

Ukraina relvajõudude sõnul on Ukraina piiri taga jätkuvalt Valgevene sõjaväelased valmisolekus. Peastaap väidab, et kuna paljud Valgevene sõjaväelased keelduvad korraldusi täitmast, siis käib seal töö nende veenmiseks.

USA: Vene väed on Kiievi kesklinnast 25 kilomeetri kaugusel

Vene väed on siiani ligikaudu 25 kilomeetri kaugusel põhjas Kiievi keskusest ning kümmekonna kilomeetri kaugusel Tšernihivi ja Harkivi linnast, ütles reede pärastlõunal USA kaitseministeeriumi ametnik. Harkivi ja Tšernihivi puhul tähendab see, et Vene väed on mõlema linna eeslinnades.

Kiievile lähenemist on ameeriklaste sõnul takistanud Ukraina vägede rünnakud hiiglaslikule konvoile, lisaks on hävitatud konvoi teekonnal sild. Konvoi pikkuseks hinnatakse rohkem kui 60 kilomeetrit.

"Meie hinnangul oli silla õhkulaskmisel mõju konvoi peatumisele. Meie teada on ukrainlased konvoid korduvalt rünnanud," ütles kaitseministeeriumi ametnik.

USA kaitseministeeriumi sõnul on Vene väed olnud edukamad Lõuna-Ukrainas. Ameeriklaste andmetel toimuvad lahingud Vene ja Ukraina vägede vahel Mõkolajivi linna lähedal.

Mariupol ei ole veel Vene vägede kätte langenud, seal jätkuvad lahingud, ütles USA kaitseministeerium. "Meie hinnangul tahavad venelased rünnata Mariupolit põhjast ja liikuda linna poole ka Aasovi mere poolt," lisas kaitseministeeriumi ametnik.

Ameeriklaste hinnangul on Ukraina vägedel siiani õhujõust märkimisväärselt suur osa alles.

Mariupol on Vene vägede blokaadi all

Mariupoli linnapea Vadõm Boitšenko ütles, et linn on Vene vägede blokaadi all. Tema sõnul ründavad Vene väed linna halastamatult, vahendab BBC. Linnapea kutsus üles looma humanitaarkoridori.

Mariupol on olnud alates neljapäevast piiramisrõngas ning Boitšenko on juba varem hoiatanud, et see võib viia humanitaarkatastroofini.

Linn on koduks umbes 450 000 inimesele. Pommitamise tõttu pole seal elektrit ja vett.

Mariupoli sadam on Ukraina üks suuremaid ning strateegilise tähtsusega, sest selle enda kontrolli alla saamine võimaldab Venemaal luua maismaa ühenduse Krimmi ja separatistlike nn rahvavabariikide Luhanski ja Donetski vahel.

Hersoni võimud: Venemaa ei täida lubadust humanitaarkoridoride kohta

Hersoni võimude sõnul ei tee Venemaa koostööd lubatud humanitaarkoridoride avamiseks, vahendas The Washington Post.

Ukraina ja Venemaa esindajad teatasid neljapäeval, et leppisid kokku ajutistes relvarahudes, et lubada inimeste lahkumist mööda humanitaarkoridore ning tarnida toitu ja ravimeid.

Hersoni oblastivalitsuse juht Hennadi Laguta kirjutas reedel sotsiaalmeedias, et Vene väed pole andnud luba saata oblastisse mööda soovitatud humanitaarkoridore humanitaarabi. Laguta sõnul on Ukraina võimud pannud valmis 19 veokit, kuid neil pole veel lubatud oblastisse minna. Tema sõnul ütlevad Vene väed, et nad pakuvad ise humanitaarabi.

Hersoni linna linnapea Igor Kolõhajev ütles samuti, et abi ei saa linna liikuda. "Hoolimata eilsest kokkuleppest kõrgeimal tasandil praktikas see kõik veel ei toimi," kirjutas linnapea.

"Aga arvestades kõike, valmistuvad "head vabastajad" ise Hersoni "päästmiseks. Kõigepealt viivad nad olukorra kriitilise punktini ja siis kangelaslikult päästavad meid," kirjutas Kolõhajev, viidates Venemaale.

NATO ei kehtesta Ukraina õhuruumis lennukeelutsooni

"NATO riikide välisministrid arutasid lennukeelutsooni loomist Ukraina kohal, kuid nõustusid, et seda ei tohiks teha," ütles reedel NATO peasekretär Jens Stoltenberg. 

Reedel kohtusid Brüsselis NATO liikmesriikide välisministrid. Kiiev on korduvalt NATO-t üles kutsunud, et ühendus kehtestaks Ukraina õhuruumis lennukeelutsooni.

"Liitlased nõustuvad, et meil ei tohiks olla NATO lennukeid Ukraina õhuruumis või NATO vägesid Ukraina territooriumil," ütles pärast kohtumist Stoltenberg. 

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kritiseeris NATO otsust. "Meie hinnangul on NATO riigid loonud narratiivi, et Ukraina kohal taeva sulgemine provotseeriks Venemaa otsest agressiooni NATO vastu. See on nõrkade, ebakindlate enesehüpnoos vaatamata sellele, et neil on palju tugevamad relvad kui meil," ütles Zelenski.