ERR Lätis: kuidas hoida eri infoväljades elavat ühiskonda ühtsena?
Eestiski pakub mõtteainet, kas on võimalik ühiskonda hoida ühtsena, kui eri rahvused elavad erinevates infoväljades. Samasugune mõttekoht on naaberriigis Lätis. Rahvuslaste meelest on just nüüd õige aeg hakata kõigis põhikoolides õpetama vaid riigikeeles. Samas aga hoiduvad mõned venemeelsed poliitikud Venemaa agressiooni Ukrainas hukka mõistmast.
Riias, otse Venemaa saatkonna vastas, Ukraina põgenike abistamiskeskuseks muutunud kongresside maja ees seisab Putinit kujutav trellide taha pandud nukk. Puuril on Haagi teeviit. Möödujad seisatavad vaikides. Kas kõik ikka mõistavad seda ühtmoodi või täpsemalt, kas üldse mõistavad?
Lätis on endiselt palju mittekodanikke. Kui paljud neist elavad propagandakanalite ammusest keelustamisest hoolimata osaliselt või täielikult Venemaa teabeväljas, ei tea keegi.
"Lätis on vähenenud ja nüüd lausa napib venekeelsele auditooriumile suunatud kohalikke saateid. Nii või teisiti venelased seda venekeelset meediat otsivad. Ükskõik, kust;" ütles meediaekspert Gunta Lidaka.
Mõneski klassis on õpetajal üksjagu nuputamist, kuidas vene ja läti laps endiselt ühte pinki istuma saada. Enamik Läti venemeelsemaidki poliitikuid on sõja hukka mõistnud, kuid kutsuvad kohalike venelaste peal mitte välja elama seda, milles nad süüdi pole. Peaminister kutsub ühiskonda mitte lõhestama.
"Raketid, pommid või relvad ei küsi enne sihtmärgini jõudmist, mis keeles sa räägid või millist jumalat sa usud või ei usu. Meil, Lätis, on väga tähtis jääda ühtseks. Me kõik oleme oma riigi ja maa kõige suuremad patrioodid," lausus Läti peaminister Krisjanis Karinš.
Riias toimus nädalavahetusel Ukraina toetuseks juba teine suur miiting.
Riias asuvad Ukraina ja Venemaa saatkond mitte päris, aga peaaegu kõrvuti, ühel tänaval. Ja kogu see tänav on täis Ukraina toetusavaldusi – küünlaid, lippe, Putini-vastaseid loosungeid. Lätlased on väga aktiivselt asunud ukrainlasi toetama. Ja paljud juba ütlevadki, et linnas on praegu rohkem näha Ukraina kui Läti lippe.
Koalitsiooni kuuluv Rahvuslaste Ühendus leiab, et just nüüd tuleb tegutseda. Nad soovisid, et seim tühistaks kolme kuu pärast kõigile Venemaa kodanikele Lätis väljastatud elamisload. Toetust see ettepanek ei saanud ja nüüd loodetakse parlamendi otsust leebemas lahenduses – lubadest võivad ilma jääda need, kes sõda toetavad ja õigustavad või kujutavad ohtu rahvuslikule julgeolekule.
"See oli pärast Krimmi annekteerimist ning Donetski ja Luhanski okupeerimist. 20 000 Lätis olevat Venemaa kodanikku hääletas valimistel Putini poolt. Usun, et see number oleks praegugi sama," lausus Janis Domrava Rahvuslaste Ühendusest.
Ja rahvuslaste meelest võiks juba sellest sügisest kogu põhikooliõpe olla Lätis vaid riigikeelne, jättes ära kuueaastase üleminekuaja. Parlamendi toetust see mõte ei saanud.
"Olukorras, kus Läti ja teiste riikide ühiskond peaks olema ühtne, püüavad paljud saadikud seda lõhestada ja polariseerida," nentis sõltumatute saadikute sekka kuuluv Ramona Petravica.
Head lahendust, kuidas venekeelseid rohkem Läti inforuumi kaasata, Lätis pole. Peagi suunatakse Läti televisiooni venekeelsed telesaated teleekraanilt netti, sest seal on vaatajaid rohkem. Aga ajakirjanikud ise on skeptilised. Venekeelne raadio 4 siiski jääb.
"Ma pole elektroonilise meedia nõukogu juhi seisukohaga nõus, et kui meid näeb vaid veebist, on see meie jaoks parem. Miks siis härra Abolinš ei soovita kogu Läti televisioon viia üle internetti ja edastada programmi ainult seal?" lausus Läti televisiooni ajakirjanik Aleksejs Dunda.
Toimetaja: Marko Tooming