Mis on oluline 10.03 kell 04.15:

- Vene kaitseministeerium tunnistas ajateenijate kasutamist Ukraina sõjas. Kreml lubas süüdlasi karistada;

- Ukraina ja Venemaa leppisid kokku terve päeva kestvas relvarahus kuue humanitaarkoridori avamiseks, kuid sellest hoolimata saabus teateid nende alade tulistamisest;

- Mariupoli abilinnapea sõnul meenutab olukord linnas keskaega;

- Vene rahvuskaart vahistas Hersonis 400 protestijat;

- Vene väed pommitasid Mariupolis sünnitusmaja;

- Evakueeritud on 48 000 inimest, kuid miljonid on endiselt lõksus.

- Ukraina relvajõudude peastaabi sõnul jätkavad Vene väed Kiievi piiramist ning rünnakuid veel mitmel suunal;

- Ukrainast on naaberriikidesse lahkunud üle miljoni lapse;

- USA ametnike hinnangul on sõjas hukkunud 5000 kuni 6000 Vene sõjaväelast.

Loe neist arengutest pikemalt ERR-i ülevaatest altpoolt.

Ukraina relvajõud: Vene väed ei tagane Kiievi piiramisest ning jätkab rünnakuid mitmel suunal

Ukraina relvajõudude peastaap ütleb neljapäeva esimestel minutitel tehtud möödunud ööpäeva kokkuvõttes, et Ukraina sõjaväelased tõrjuvad ja hoiavad Venemaa relvajõudude pealetungi igas suunas tagasi. Mõnel pool on peastaabi väitel Vene väed oma lahinguvõime kaotanud ning kasutusele võtnud reservid.

"Oma lahinguvõime tõstmiseks liigutab vaenlane oma üksusi osadelt strateegilistelt suundadelt Ukraina piiridele," lisab peastaap ja väidab, et Valgevene toetab Vene vägesid kütusega, samuti raudtee- ja lennujaamade võrgu kasutada andmisega.

Ukraina relvajõudude sõnul ei loobu Venemaa plaanist piirata ümber Kiiev ning jätkab rünnakuid Polesje ja Siverski suunal.

Samuti jätkavad Vene väed muu hulgas Izjumi, Sumõ ja Ohtõrka pommitamist. Jätkub ka pealetung Donetskis.

Ukraina relvajõudude sõnul on Vene väed suurendamas sõjaväelaste hulka Mõkolaijvi suunal.

Musta ja Aasovi mere operatsioonitsoonides jätkavad Vene sõjalaevad lahingupiirkonna isoleerimist. Vene mereväe laevarühmad asuvad Tarhankuti neeme ja Donuzlavi järve piirkonnas.

Ukraina õhujõudude väitel on Vene väed sõja jooksul ilma jäänud 56 lennukist ja 82 helikopterist.

USA hinnangul on sõjas hukkunud kuni 6000 Vene sõjaväelast

USA ametnike hinnangul on kahe nädala jooksul hukkunud Ukrainas sõjas umbes 5000 kuni 6000 Vene võitlejat. Vigastada on saanud hinnanguliselt 15 000 kuni 18 000, ütlesid USA ametnikud CBS Newsile.

Üks USA ametnik nimetas ohvrite hulka väga suureks ja võrdles seda mõne teise maailmasõja lahinguga.

Ukraina on väitnud, et lahingus on hukkunud 12 000 Vene sõjaväelast. Eelmisel nädalal kinnitas Venemaa, et vähem kui 500 nende sõjaväelast on Ukrainas surma saanud.

Sõjaaegsete segaste andmete ja propaganda tõttu on neid väiteid keeruline kinnitada.

Ukraina sõjaväelased taastasid kontrolli Dergatši linna üle

Harkivi oblastivalitsuse juht Oleh Sõnegubov teatas Telegramis, et Ukraina relvajõud taastasid kontrolli Dergatši linna üle, kirjutab Ukrainska Pravda.

"Ukraina relvajõud ajasid Dergatšist välja Vene okupandi ja kontrollivad täielikult territooriumit. Aktiivsed lahingud on kestnud pikka aega. Vene okupant püüdis linna ümber piirata, kuid meie sõjavägi lõi vaenlase tagasi ja asus vasturünnakule," kirjeldab Sõnegubov.

Tema väitel kaotasid Vene väed lahingutes kaks tanki ja kaks soomusmasinat, Ukraina sõjaväelased kaotusi ei kandnud.

Pommitamise tõttu ei suutnud kohalikud võimud evakueerida linnast ära plaanitud 5000 inimest, neist õnnestus evakueerida 250.

Oblastivalitsuse juht: Vene lennukid pommitasid Sumõ ja Ohtõrka lähistel

Vene sõjaväelennukid viisid neljapäeval pärast südaööd läbi järjekordse õhurünnaku Sumõ ja Ohtõrka linna lähiümbruse elurajoonidele, ütles Sumõ oblastivalitsuse juht Dmõtro Živitski.

"Vene vaenlase lennukid pommitasid Sumõ ümbrust ja Bõtitsa küla. Löök anti umbes kell 00.40. Üksikasjad on täpsustamisel," kirjutas ta neljapäeva öösel oma Telegrami kontol.

Ta lisas, et Vene lennukid pommitasid ka Ohtõrka elurajoone. Õhulöök anti neljapäeva öösel kella 00.30 paiku. "On info, et pommitamises sai pihta gaasitoru. Infot täpsustatakse," kirjutas Živitski.

Kolmapäeval evakueeriti kümned tuhanded inimesed

Ukraina presidendi kantselei asejuhi Kirill Tõmošenko sõnul suutsid võimud kolmapäeval edukalt evakueerida 48 000 inimest, kirjutab The Kyiv Independent.

Peamiselt on evakueeritud inimesi Kiievi oblastist ning Sumõ ja Enerhodari linnast. Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et neist kolmest paigust jõuti evakueerida vähemalt 35 000 inimest.

Samas on miljonid inimesed endiselt lõksus, kuna Ukraina võimude sõnul rikuvad Vene väed humanitaarkoridoride jaoks kokkulepitud relvarahu.

Kolmapäeval loodeti 12 tunni jooksul evakueerida inimesi kümnest linnast, nii ümberpiiratud linnadest kui ka neist, mis on olnud sõja tulipunktid: kirdeosas Sumõst, lõunaosas Mariupolist ja Enerhodarist, kaguosas Volnovahast, idaosas Izjumist ning mitmest Kiievi lähedasest linnast, nende seas Irpinist, Butšast ja Hostomelist.

Pole selge, kas keegi sai lahkuda Mariupolist, kust evakueerimist peeti kõige vajalikumaks.

Kiievi lähedastest linnadest põgenevatest inimestest tekkisid maanteedele kilomeetrite pikkused ummikud, vahendas CNN.

Kiievi piirkonna asejuhi Konstantin Usovi sõnul on inimesed evakueerumas Kiievist põhjas ja loodes asuvatest piirkondadest ning tuhanded soovisid kasutada niinimetatud rohelisi koridore, et sõjategevuse eest põgeneda.

"Kahjuks ei saanud inimesed kõikidest linnadest täna lahkuda," ütles Usov.

"Siin on näha palju autosid, ummikuid, mis ulatuvad inimeste sõnul 15 kilomeetrini," rääkis Usov. "Me kontrollime dokumente, et Venemaa sabotöörid ei pääseks evakueerujate seas läbi. See on raske töö ja oleme komandanditunni ajast üle läinud," rääkis ta. Komandanditund algab õhtul kell kaheksa.

"Me toidame inimesi, pakume neile sooja ja anname teed," lisas Usov.

Kolmapäeval õnnestus piirkonnast välja saada ligikaudu 3000 inimesel.

UNICEF: üle miljoni lapse on Ukrainast põgenenud

ÜRO lastefondi (UNICEF) andmetel on vähem kui kahe nädala jooksul Ukrainast naaberriikidesse põgenenud üle miljoni lapse, vahendab The Guardian.

Vähemalt 37 last on saanud surma ja 50 vigastada, ütles UNICEF-i direktor Catherine Russell pressiteates.

Kokku on Venemaa invasioonist alates põgenenud Ukrainast üle kahe miljoni inimese.

Kohalik elanik: okupeeritud Berdjanskis hakatakse Vene passe jagama

Vene vägede okupeeritud Berdjanskis kuulutatakse raadios, et kahe päeva pärast hakkavad kohalikud elanikud saama endale Vene passe, vahendab Ukrainska Pravda ühe kohaliku elaniku sõnu.

Samuti lubatakse kustutada Berdjanski elanike kommunaalvõlad.

Ajaleht kirjutab, et Melitopolis kuulutavad Vene väed peagi algavat külvikampaaniat ning lubavad kohalikele põllumeestele ligipääsu Vene turule.

Zaporižžja oblastivalitsuse esindaja Aleksandr Staruhi väitel sunnitakse Berdjanski ajakirjanikke relva ähvardusel raadiost Vene propagandat edastama.

"Berdjanski ajakirjanikke sunnitakse edastama raadios Vene propagandat. Kuulipildujate toru all. Nende aadressid, nende sugulaste aadressid on muudetud ja neid sunnitakse edastama igasugust jama," ütles Staruhh.

Ta lisas, et Melitopolis lavastasid Vene väed humanitaarabi jagamise.

Vene väed kuulutasid 28. veebruaril, et hõivasid Berdjanski linna.

USA tõrjub Venemaa väiteid keemiarelva kasutamise kohta Ukrainas

Valge Maja pressiesindaja Jen Psaki ütles Twitterisse tehtud postituses, et Venemaa levitab valeväiteid, et USA töötab Ukrainas välja keemiarelvi, vahendas BBC.

Tema hinnangul võib Venemaa luua nende väidetega alust ise keemia- või bioloogiliste relvade kasutamiseks Ukrainas. Psaki ei esitanud oma väidete kohta mingeid tõendeid.

"Nüüd, kui Venemaa on esitanud neid valeväiteid ja Hiina on seda propagandat justkui toetanud, peaksime kõik olema ettevaatlikud selles suhtes, et Venemaa võib kasutada Ukrainas keemia- või bioloogilisi relvi või võib luua nn vale lipu operatsiooni, milles neid kasutatakse," ütles Psaki.

Varem kolmapäeval väitis Venemaa kaitseministeerium, et Ukraina relvajõud on transportinud Zolotživisse umbes 80 tonni ammoniaaki.

Teisipäeval ütles USA asevälisminister Victoria Nuland kongressis, et USA aitab Ukraina võimudel kaitsta bioloogiliste uuringute rajatisi nende võimaliku hõivamise eest Vene vägede poolt.

We took note of Russia's false claims about alleged U.S. biological weapons labs and chemical weapons development in Ukraine. We've also seen Chinese officials echo these conspiracy theories.

— Jen Psaki (@PressSec) March 9, 2022

Samal teemal võttis sõna USA välisministeeriumi pressiesindaja Ned Price, öeldes, et Venemaa levitab USA ja Ukraina kohta valesid, kui väidab, et viimased kasutavad Ukrainas keemiarelvi.

"Venemaa süüdistab ajalooliselt läänt just nendes kuritegudes, mida ise toime paneb. See taktika on Venemaa ilmselge töövõte, millega üritab õigustada edasisi ettekavatsetud, provotseerimata ja põhjendamatuid rünnakuid Ukraina vastu. Eeldame, et Venemaa jätkab sellist tüüpi väidete kahekordistamist alusetute süüdistustega," ütles ta teates.

False claims from Kremlin officials about alleged U.S. chemical and biological weapons labs in Ukraine are total nonsense. It is exactly the kind of disinformation we've seen Russia use repeatedly to attempt to justify its horrific actions in Ukraine. https://t.co/UBBX26mhaO

— Ned Price (@StateDeptSpox) March 9, 2022

Tsiviilohvrite arv aina kasvab

ÜRO teatel on sõja algusest Ukrainas hukkunud 516 tsiviilisikut, vahendas BBC.

Sõjas on ka haavatud vähemalt 908 inimest, kuid ÜRO teatel on nii hukkunute kui vigastatute tegelik arv ilmselt märkimisväärselt suurem.

Suurem osa tsiviilisikute vigastustest ja surmadest on põhjustanud plahvatustest.

Mariupoli ametnike sõnul on linnas hukkunud ligikaudu 1300 tsiviilisikut.

USA kongress jõudis üksmeelele eraldada Ukrainale 13,6 miljardi dollari eest abi.

Tõenäoliselt võetakse abipakett vastu lähipäevade jooksul. Sellest ligikaudu pool suunatakse humanitaarabiks ja majandusabiks ning pool Ukraina ja naaberriikide kaitsesse.

Astrid Kannel kogemusest Ukrainas: see on lihtsalt südant murdev

Vene väed hävitasid Mariupoli sünnitusmaja ja lastehaigla

Venemaa vägede õhurünnakus hävis Mariupoli lastehaigla ja sünnitusmaja, teatas Mariupoli linnavolikogu.

Kahjustused haiglale on volikogu teatel kolossaalsed, veel pole teada, palju rünnakus kannatanuid oli, vahendas The Guardian.

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul jäid haigla rusude alla ka lapsed.

Donetski oblasti kuberneri sõnul sai rünnakus haavata vähemalt 17 inimest, nende hulgas haiglas viibivad sünnitajad ja haigla personal. Esialgsete teadete kohaselt haavatute seas lapsi ei olnud.

Maailma terviseorganisatsioon (WHO) teatel on Venemaa väed rünnanud 18 korral Ukrainas meditsiiniasutusi, tervishoiutöötajaid ja kiirabiautosid.

Rünnakute tõttu on hukkunud 10 inimest, teatas WHO juht Tedros Adhanom Ghebreyesus.

Vähem kui kilomeeter rünnatud haiglast hävitasid Venemaa väed ka Mariupoli linnavolikogu ja ülikooli hoone, vahendas CNN.

Mariupol. Direct strike of Russian troops at the maternity hospital. People, children are under the wreckage. Atrocity! How much longer will the world be an accomplice ignoring terror? Close the sky right now! Stop the killings! You have power but you seem to be losing humanity. pic.twitter.com/FoaNdbKH5k

— Володимир Зеленський (@ZelenskyyUa) March 9, 2022

Mariupoli linnapea Vadõm Boitšenko kutsus rahvusvahelist kogukonda appi ja kutsus neid sulgema Ukraina õhuruumi.

"Täna ma palun globaalselt kogukonnalt abi. Sulgege taevas Ukraina kohal. Meie tahtejõud ei ole murtud, me võitleme lõpuni. Meil on motiveeritud sõdurid ja ohvitserid, kes kaitsevad meie kodumaad. Aga täna me vajame tuge," ütles ta oma sotsiaalmeediapostituses.

Boitšenko ütles, et lastehaigla pommitamine oli puhas kurjus.

Venemaa väidab, et Ukraina lõi haiglasse oma lahingupositsioone, vahendab CNN, märkides, et ei ole sellele väitele kinnitust leidnud.

Nimelt ütles mitu tundi enne sünnitushaigla pommitamist Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova, et Ukraina on loomas haiglasse lahingupositsioone. "Mariupolis on Ukraina pataljonid, olles visanud töötajad ja patsiendid sünnitushaiglast välja, seadnud seal sisse oma lahingupositsioone," ütles ta pressikonverentsil.

Venemaa tunnistas ajateenijate kasutamist Ukrainas

Venemaa kaitseministeerium tunnistas kolmapäeval esimest korda, et Ukraina sõtta on saadetud ka ajateenijaid.

"Kahjuks ilmnesid mõned juhtumid, et Ukraina territooriumi toimuvat sõjalist erioperatsiooni läbi viivate relvajõudude väeosades olid ka ajateenijad," vahendas Vene sõltumatu ajakirjandusväljaanne Meduza.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas kolmapäeval, et ajateenijate Ukraina sõtta saatmises süüdi olevad isikud saavad karistada, vahendas Meduza.

Tšornobõlis võib juhtuda radioaktiivne leke

Ukraina riiklik energiaettevõte Ukrenergo teatas kolmapäeva lõunal, et jaam on elektrivõrgust lahti ühendatud ning see on ilma vooluta. Samuti on ilma elektrita Tšornobõli tuumaelektrijaama lähistel asuv Slavutitši linn. Liini parandustöid ei ole võimalik teha Vene vägede kohaloleku ja tulistamise tõttu, lisas Ukrenergo.

Kuna jaamas puudub elektrivarustus, siis ei ole võimalik jahutada seal paiknevat tuumakütust, mis tähendab radioaktiivse lekke ohtu, teatas Ukrenergo.

Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (IAEA) teatas hiljem siiski, et kiirgusohtu ei ole.

"Kasutatud tuumakütuse reservuaar ja jahutusvee maht Tšornobõli tuumajaamas on piisav kütuse jahutamiseks ilma elektrivarustuseta," ütles IAEA oma avalduses.

Britid saadavad Ukrainale õhutõrjerelvi

Ühendkuningriigi kaitseminister Ben Wallace teatas kolmapäeval, et London kaalub õhutõrjerelvade andmist Ukrainale.

"See on eluliselt oluline, et Ukraina säilitaks õhuvõimekuse ja suutlikkuse suruda maha Vene õhurünnakuid," rääkis Wallace Briti parlamendis.

"Vastuseks Ukraina abipalvele otsustas Briti valitsus kaaluda kaasaskantavate õhutõrjerakettide STARStreak annetamist. Me leiame, et need süsteemid mahuvad kaitserelvastuse alla, kui lubavad Ukrainal paremini oma taevast kaitsta," ütles Ühendkuningriigi kaitseminister.

Kolmapäeval plaaniti avada kuus humanitaarkoridori

Vene relvajõud nõustusid peatama tulistamise kolmapäeval kella üheksast hommikul kuni üheksani õhtul, et avada humanitaarkoridorid rahulike elanike lahkumiseks kuuest suurest linnast, ütles Ukraina asepeaminister Irõna Vereštšuk.

Rahulike elanike lahkumist kavandati Kiievist, Harkivist, Tšernihivist, Sumõst, Mariupolist ja Energodarist.

ERR-i operaatori Kristjan Svirgsdeni fotod purustatud Harkivist

Sumõst peaks inimesed liikuma Poltavasse, Mariupolist ja Energodarist Zaporižžjasse, Kiievi äärelinnadest Vorzelist, Butšast, Irpinist, Borodjankast ja Gostomelist peaks inimesed saama liikuda Kiievisse.

Vereštšuki sõnul toimub erioperatsioon lastekodulaste evakueerimiseks Vorzelist, kust tuuakse ära 55 last ja 26 töötajat.

Pärast seda saabus siiski mitmelt poolt teateid Vene vägede tulest humanitaarkoridorideks määratud piirkondades, mis ei lasknud inimesi evakueerida.

Nii teatas Harkivi oblasti juht Oleh Sõnehubov kolmapäeva lõunal, et Izjumist väljuma pidanud bussikolonn tsiviilisikutega ei ole siiani saanud väljuda, kuna Vene üksused jätkavad piirkonna tulistamist. "Bussid ootavad endiselt Izjumi ääres," ütles Sõnehubov ning lisas, et Vene üksustega jätkuvad läbirääkimised, milles osalevad ka Punase Risti esindajad.

Ainult Ukraina kirdeosas asuva Sumõ linnapea Oleksandr Lõssenko ütles Reutersi teatel, et seal humanitaarkoridor toimib ning inimesed lahkuvad linnast oma autodega.

Lõuna paiku teatas Energodari linnapea, et linnast lahkus kolonn, kuhu kuulusid peamiselt naised, lapsed ja vanurid.

Mariupolist lahkumist takistab busside vähesus

Mariupoli aselinnapea Serhi Orlov ütles kolmapäeval, et Vene vägede pideva tule all on hukkunud 1170 inimest ning 200 000 elanikuga linnast on väga raske lahkuda.

Kolmapäeval maeti 47 surnukeha ühishauda, rääkis Orlov. Linnas on katkenud vee-, gaasi ja elektrivarustus ning puudub küte, mistõttu inimesed on sunnitud jooma lumesulamisvett ning soojendama ennast lõkete abil. "See on nagu keskaeg," ütles Orlov.

"Putin tahab Ukrainat ilma ukrainlasteta. See on puhas genotsiid. See on sõjakuritegu. Nad ründavad meid lennukitelt, tulistavad suurtükkide ja raketiheitjatega," rääkis abilinnapea.

Orlovi sõnul on Vene üksused tulistanud evakuatsioonikoridori, mineerinud teid ning seadnud linna ääres üles kontrollpunkti.

Linnast pääseb päevaga välja ainult 2000–3000 inimest, kuna neid saab vedada ainult 21 linna alles jäänud liinibussiga, ülejäänud on Vene üksused hävitanud. Lisaks tulistavad Vene relvajõud sihilikult ka lahkuda soovivate inimeste kogunemispunkte, rääkis Orlov.

Kanada ajakirjanik: Kiievis on 40 000 välisvõitlejat

Ukraina pealinna Kiievisse on saabunud juba 40 000 välisriikide sõjalise taustaga vabatahtlikku, kellest kanadalasi on vähemalt 500, teatas Kanada teleajakirjanik Dean Blundell Twitteris.

"Kanadalasi on nii palju, et neist moodustatakse eraldi üksus," lisas Blundell.

Approximately 40k foreign fighters (military and ex military) have made it to Kyiv. So many Canadians, they gave them their own unit (500 and growing).

— Dean Blundell (@ItsDeanBlundell) March 7, 2022

Tema sõnul vabatahtlike arv üha kasvab.

Kanadas elas 2016. aasta loenduse kohaselt pisut üle 1,3 miljoni ukraina päritolu inimese.

Kanada peaminister Justin Trudeau ütles kolmapäeval, et riik jätkab Ukraina toetamist ning saadab sinna täiendavalt 50 miljoni Kanada dollari (35,8 miljoni euro) väärtuses varustust. Samuti kavatseb Kanada jätkata Ukraina toetamist relvastusega, ütles Trudeau.

Venemaa vägesid häirib ootamatu külmalaine

Arktiline õhumass, mis liigub lähipäevil üle Ukraina ja piirnevate alade Venemaal ja Valgevenes, suurendab veelgi Venemaa vägede logistilisi raskusi kütuse, toidu ja muu varustusega, prognoosivad The Timesiga rääkinud sõjalised eksperdid.

Nädala allesjäänud päevadel tuleb Kiievis ja Harkivis kuni 10 kraadi külma, tuulekülma arvestades langeb kraadiklaas –20 juurde.

Näiteks Kiievist põhjas juba nädala ummikus seisnud kümneid kilomeetreid pikas Venemaa lahingu- ja muude masinate kolonnis ei jää sõduritel muud üle kui kulutada vähest kütust, ütles ajalehele Ukraina sõjaväeallikas. Venelased võivad ka jätkuvalt oma masinaid maha jätta, lisas ta.

Seisvaid või aeglaselt liikuvaid kolonne on Vene armeel rohkemgi.

The illegal and unprovoked invasion of Ukraine is continuing.

The map below is the latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 09 March 2022

Find out more about the UK government's response: https://t.co/zcQSvPZZtb

#StandWithUkraine pic.twitter.com/qO5xkAcmKX

— Ministry of Defence (@DefenceHQ) March 9, 2022

Erumajor Kevin Price ütles The Timesile, et 20-kraadine külm vähendab kahtlusteta Vene sõdurite ja tehnika võitlusvõimet. See võib küll tahkeks muuta kevadiselt mudase pinnase, kuid venelased ei ole ka talvisteks tingimusteks valmis, selgitas ta.

Linnalahing sobivate rõivaste ja varustuseta võõral maal oleks "uskumatult raske", lisas Price.

Juba nädala kestnud kütusenappus Vene üksustes suureneb veel. "Kujutage ette, et peate veetma öö 40-tonnises terasest külmikus," ütles Price.

Ei ole ka teada, kas Vene masinates on talvine või muu kütus.

Külmalainel on kindlasti halb mõju ka venelaste niigi madalale moraalile, lisas Price, nimetades ilmamuutust Vene armee juhtidele väga halvaks arenguks.

Ukraina: Venemaa on kaotanud üle 300 tanki

Ukraina peastaap avaldas hinnangu Venemaa kaotustele 8. märtsi seisuga:

- sõdureid üle 12 000;

- tanke 317;

- jalaväe lahingumasinaid 1070;

- suurtükisüsteeme 120;

- teisaldatavaid mitmikraketiheitjad (MLRS) 56

- lennukeid 49;

- helikoptereid 81:

- õhutõrjesüsteeme 28;

- autosid ja muid veokeid 482;

- kütuseveokeid 60;

- operatiiv-taktikalisi droone - 7.

Ukraina ise enda sõjaväe kaotusi ei avalda.

Vene rahvuskaart vahistas Hersonis 400 protestijat

Ukraina relvajõdude pressiteenistus teatas kolmapäeval, et Vene vägede kätte langenud Hersoni linnas võttis Vene rahvuskaart kinni rohkem kui 400 inimest, kes olid okupatsioonivägede vastu meelt avaldanud.

"Seoses Hersoni elanike vihase vastupanuga püüavad okupandid kehtestada linnas administratiiv-politseilist korda," märkis Ukraina relvajõudude pressiteenistus oma avalduses.

Eesti kaitseväe luurekeskuse ülem Margo Grosberg rääkis kolmapäeval peetud pressikonverentsil, et Vene rahvuskaardi üksusi on nähtud ka Kiievi lähistel, nende ülesanne on hetkel veel ebaselge.

Vene rahvuskaart on siseministeeriumile alluv jõuüksus, mis mõeldud korra tagamiseks riigis ning muude politseiliste ülesannete täitmiseks.

Sumõst evakueeriti 5000 inimest

Poltava oblasti sõjaväeadministratsiooni juhi Dmõtro Lunini sõnul evakueeriti teisipäeval Sumõst Poltavasse edukalt 5000 inimest.

Tema sõnul evakueeriti peamiselt naisi ja lapsi. Samuti oli evakueeritute seas välisriikide kodanikke.

Ukraina president Volodõmõr Želenski teatas varem humanitaarkoridori loomisest Sumõst Poltavasse. Tema sõnul on see aga vaid väike osa sellest, mida oleks vaja teha.

Zelenski väitis kõnes, et Vene väed olid tulistanud põgeneda üritavaid tsiviilelanikke.

Sumõs hukkus öösel Vene õhurünnakutes 22 inimest, nende seas kolm last, ütles Sumõ regionaaljuht Dmõtro Žõvõtski väljaande KyivIndependent.com teatel.

Väljaanne UkrainskaPravda edastas, et Sumõ pommitamises hukkus Ukraina mitmekordne meister sambos Artjom Prõimenko (sünd. 2006), tema ise, ema, vanaema ja kaks nooremat venda – Jehor ja Kirill.

Vene vägede pealetungioperatsiooni tempo aeglustus

Ukraina relvajõudude peastaap selgitas kolmapäeva öösel postitatud kokkuvõttes möödunud ööpäevast, et Vene vägede pealetungioperatsiooni tempo aeglustus ning peamiselt andsid nad raketi- ja pommilööke tsiviiltaristu pihta.

Ukraina relvajõudude sõnul keskenduvad Vene väed jätkuvalt Kiievi, Sumõ, Harkivi, Mariupoli, Mõkolajivi ja Tšernihivi ümberpiiramisele ja vallutamisele. Samuti püüavad Vene väed endiselt luua maismaakoridori okupeeritud Krimmi poolsaare ja Venemaa mandriosa vahele ning loodavad jõuda Luhanski ja Donetski oblasti halduspiirideni.

Uute lahingupiirkondadena on Ukraina peastaabi teatesse lisandunud Valgevene piiri ääres asuv Volõõnia ja Poliski rajoon, kus Valgevenest üle piiri tulnud Vene väed üritavad ilmselt liikuda Ukraina varustamise osas üliolulisse Lvovi suunda.

Volõõnia suunal ei ole näha vaenlase rünnakutegevust, kuid on suur tõenäosus sabotaažiks militaar- ja tsiviiobjektide suhtes Rivne ja Lvivi oblastis, mida võiksid korraldada Vene relvajõudude luure ja diversioonigrupid, teatas Ukraina relvajõud kolmapäeva lõunal.

Ukraina relvajõudude sõnul on andmeid, et Vene väed kaaluvad oma vägede kütusega varustamise korraldamist nii, et kasutavad selleks Ukrainas olemasolevat autotanklate ja naftahoidlate võrgustikku. Ukraina relvajõudude väitel plaanivad Vene väed lisaks luua ajutiselt okupeeritud Ukraina territooriumile torustike võrgustiku, mida võimalik ühendada tsentraalse naftatorustikuga, ning pumbata sinna kütust Valgevene territooriumilt.

Polesje suunas hoiavad Vene väed jätkuvalt enda käes varem okupeeritud piire ja vallutatud asulaid, nende seas Borodjankat, Kopõlivit, Butšat ja Demõdivit.

Kiievi oblastis asuva Dõmeri suunas Ukraina teatel aktiivset Vene vägede tegevust ei tuvastatud.

Pripjati ja Babinka piirkonnas suutsid Ukraina väed enda sõnul Vene väed peatada ning viimased liikusid Butšasse kaitsesse.

Põhja pool ei loobunud Vene väed katsetest vallutada Tšernihivi linna.

Slobožanski suunal püüdsid Vene väed jätkuvalt blokeerida Harkivit põhja poolt. "Kuid, ilma suurema eduta, ta lasi tsiviilelanikkonna hirmutamiseks välja ka rakette ja pomme tsiviiltaristule," lisasid Ukraina relvajõud.

Võitlus käib ka Izjumi pärast. Ukraina peastaabi sõnul kontrollivad Vene väed pontoonsildu üle Siverski Donetsi ja Bereki jõe.

Donetski suunal jätkavad Vene väed pealetungioperatsioone Dniprole ja Zaporižžjale, et jõuda Donetski ja Luhanski oblasti halduspiirideni. "Pärast ebaõnnestunud pealetungi Trojitske rajoonis üritas ta jätkata pealetungi Zaporižžja suunas ja vallutada Mariupoli linna," märkis peastaap.

Tavrias ja lõuna pool hoiavad Vene väed enda käes Hersoni, Enerhodari ja Vassõlivka asulaid ning koondavad vägesid edasiseks pealetungiks Zaporižžja suunas.

Ukraina relvajõudude peastaabi andmetel valmistuvad Mustal ja Aasovi merel olevad Vene laevastikud ründama sihtmärke tiibrakettidega.

Ukraina relvajõudude sõnul on Vene väed saanud samas suuri kaotusi.

IAEA ei näe enam Tšornobõli kiirgusandmeid

Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur ( IAEA) teatas, et kaotas teisipäeval kontakti Vene vägede kontrolli alla langenud Tšornobõli tuumajaama kiirguse vaatlusseadmetega.

Ukraina energeetikaministri Herman Haluštšenko väitel piinavad Vene sõjaväelased Zaporižžja tuumajaama töötajaid, et sundida neid tegema avalikke avaldusi, vahendab The Guardian.

Haluštšenko sõnul on tuumajaama personali hoitud neli päeva pantvangis. "Tuumajaamas on umbes 500 Vene sõdurit ja 50 üksust rasketehnikat. Jaama töötajad on füüsiliselt ja vaimselt kurnatud," ütles minister.

Ukraina valitsus on ka varem rääkinud piinamistest. Ukraina relvajõudude peastaap on süüdistanud Vene sõjaväelasi vägivallas tsiviilelanike vastu, rüüstamises, punkrite kohale tulistamispositsioonide rajamises ning Hersonis ja Mõkolajivis elanike peal psühholoogiliste operatsioonide läbiviimises.

NATO hinnangul ei edene Venemaa rünnakud ka lähipäevil

NATO ametnik ütles CNN-ile, et nende hinnangul ei edene Vene väed Ukrainas ka lähipäevil.

Vaatamata kõigi rünnakuks kogutud vägede viimisele Ukrainasse edenevad Vene väed väga vaevaliselt ning NATO luurehinnangu järgi ei muutu vägede edenemine kiiremaks ka lähitulevikus, ütles NATO ametnik.

"Me näeme väga vähe muutust. Me ei oota, et (Vene väed) saavutaks midagi lähipäevil," lausus ta.

"Nad on pannud kõik mängu, mis neil on, aga edu ei tule. Keegi ei uskunud, et neil tekiks need lihtsad probleemid. Ka peale kaht nädalat pole Vene väed lahendanud oma logistilisi probleeme," lisas ametnik.

NATO hinnangul pole ka linnade keskuste pommitamine Vene vägedele suurt edu kaasa toonud.