Saudi Araabia ja AÜE ootavad naftahindade leevendamisel USA-lt vastuteenet

USA püüdlused naftahindade tõusu ohjeldamisel ja seeläbi Ukrianale rahvusvahelise toetuse loomisel on takerdnund suhtluses Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraatide de facto juhtidega.
Saudi kroonprints Mohammed bin Salman ja Araabia Ühendemiraatide šeik Mohammed bin Zayed al Nahyan on viimastel nädalatel üha tugevamalt kritiseerinud Ameerikat selle Pärsia lahe poliitika tõttu. Tagasi on lükatud ka USA taotlused telefonikõneluseks president Joe Bideniga.
"Telefonikõnet oodati, kuid seda ei juhtunud," ütles USA ametnik.
Saudid on andnud märku, et nende suhted Washingtoniga on Bideni administratsiooni ajal halvenenud. Soovitakse rohkem toetust sekkumiseks Jeemeni kodusõtta, samuti Jeemenist pärit huthi mässuliste rünnakutele vastu seismisel. Toetust oodatakse ka enda tsiviiltuumaprogrammile olukorras, kus Iraan liigub enda omaga edasi, samuti prints Mohammedi seaduslikku puutumatust USA-s, teatas The Wall Street Journal.
Kroonprintsi ootab USA-s mitu kohtuasja, sealhulgas ajakirjanik Jamal Khashoggi tapmise pärast 2018. aastal.
Üks USA ametnik ütles, et Bideni administratsioon on Saudi Araabia ja Emiraatide raketikaitse tugevdamiseks usinalt tööd teinud ning et Ameerika teeb lähikuudel rohkem, et aidata kahel Pärsia lahe riigil end kaitsta. Ametnik ütles, et see ei pruugi olla kõik, mida kaks riiki soovivad, kuid USA püüab lahendada nende julgeolekuprobleeme.
Saudi Araabia ja AÜE on ainsad kaks suuremat naftatootjat, kes suudavad pumbata miljoneid barreleid rohkem naftat. Kuid nad on sellest keeldunud, öeldes, et peavad kinni tootmisplaanist, mille OPEC (Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon) ja Venemaa juhitud teiste tootjate rühm on heaks kiitnud.
Saudi Araabia ja AÜE lõid tihedad sidemed endise presidendi Donald Trumpiga, kes asus nende poolele piirkondlikus vaidluses Katariga, tõmbas USA välja Iraani tuumaleppest, tegi oma esimese välisreisi Riyadhi 2017. aastal ja seisis prints Mohammedi kõrval pärast Khashoggi tapmist.
Lõhe Joe Bideni ja Saudi Araabia kroonprintsi vahel ulatub tagasi 2020. aasta presidendivalimisteni, mil demokraatide kandidaat lubas kohelda kuningriiki paariariigina pärast Khashoggi tapmist Istanbulis.
Saudi Araabia praegusel valitsusel on "väga vähe sotsiaalset lunastavat väärtust," ütles Biden 2019. aastal toimunud presidendivalimistetel.
Pärast ametisse asumist avaldas Biden USA luureraporti, milles jõuti järeldusele, et prints Mohammed kiitis heaks plaani püüda kinni või tappa Khashoggi, kes oli olnud Saudi Araabia noore valitseja otsekohene kriitik.
Biden taunis avalikult ka Saudi Araabiat selle pikaleveninud sõja pärast Jeemenis ja katkestas mõned relvatarned, mida Riyadh võiks kasutada huthide sihtimiseks.
Eelmisel nädalal ajakirjale Atlantic antud intervjuus ütles prins Mohammed, et Saudi Araabia juhtide võõrandumine kahjustaks USA presidenti.
Üks USA ametnik tunnistas The Wall Street Journalile, et prints Mohammed on Saudi Araabia peamine otsustaja ja et Bideni administratsioon peab leidma viise, kuidas kroonprintsiga koostööd teha kõiges alates energiapoliitikast kuni suhete normaliseerimiseni Iisraeliga.
Koos Saudi Araabiaga on AÜE on kutsunud USA-d üles lisama huthid oma terrorirühmituste nimekirja ja saatma rohkem sõjalist abi, et aidata kaitsta riiki uute rünnakute eest. Pärsia lahe ametnike sõnul ei ole USA aga asunud nende muredega tegelema.
Eelmisel kuul lendas USA keskväejuhatuse ülem kindral Frank McKenzie Abu Dhabisse, et pidada mitmeid kohtumisi Emiraatide juhtidega ja arutada võimalusi julgeoleku tugevdamiseks pärast huthi mässuliste raketirünnakuid. Kindral McKenzie soovis kohtuda ka Sheikh Mohammediga, kuid Lähis-Ida ametniku sõnul ei leidnud viimane selleks aega.
Toimetaja: Margitta Otsmaa
Allikas: WSJ