Kui võtta aluseks kasvõi rahvusvaheliste sanktsioonide nimekiri, on Kremli propaganda üks mõjukamaid tegelasi 58-aastane Vladimir Solovjov. Majandusharidusega kaheksa lapse isa juhib populaarset poliitikasaadet "Õhtu Vladimir Solovjoviga", päevapoliitilist raadiosõud ja presidendi töönädala kokkuvõtet. Tippaegadel lausa 25 tundi nädalas eetris käiv saatejuht, kes kantud selle näitajaga isegi Guinnessi rekordite raamatusse, kuulub väidetavalt Putini lähiringi ja on üks väheseid, kellele Vene president andnud mitu pikka usutlust.

Meediaeksperdi Raul Rebase hinnang Solovjovi Putini-kajastustele on, et see on nagu isikukultuse ülemlaul.

"Ma ükskord hakkasin lugema, mitme nurga alt ja missuguste kaamerapiltidega näidatakse selles saates Putinit, tema tegevust, mida ta on rääkinud siin-seal, minevikus, tulevikus, ükskõik mida. Ma jõudsin sajani, siis loobusin, aga see on ainult üks saade."

Juudi juurtega Solovjov on materdanud Vene opositsiooni ja õigustanud Krimmi annekteerimist vaatamata sellele, et mõni aasta varem nimetas vennasrahva tagakiusamist suisa kriminaalseks. Mõistagi õigustab ta praegust "piiratud operatsiooni Ukrainas".

Oma koosa on aastate vältel saanud ka naaberriik Eesti vaatamata sellele, et Solovjovi abikaasa on Eesti juurtega endine tippmodell, neiupõlvenimega Elga Sepp.

Üks väheseid Eesti poliitikuid, kes korduvalt Solovjovi saadetes käinud, on keskerakondlasest europarlamendi liige Yana Toom, kes väidab, et ise ta neid saateid ei vaata.

Toom käis viimati Solovjovi saates kümme päeva enne sõja algust ja osales enda sõnul vaid selleks, et suhelda oma valijatega neile meelepärases kanalis. Reaalse sõja puhkemine 24. veebruaril vapustas ka teda.

"Ma ütlesin neile, et te siin ju kujundate avalikku arvamust. Ja Solovjov ütles, et jah, muidugi me kujundame avalikku arvamust, ta isegi ei üritanud öelda, et ei, et see on vaba ajakirjandus. Ei, muidugi me kujundame, aga see ongi meie töö," võttis Toom muljed kokku.

ERR-i Narva korrespondendi Jüri Nikolajevi sõnul on saade mõeldud selleks, et Venemaa vaenlasi naeruvääristada, neid alandada, nende üle irvitada. "Ja sa pead ette teadma, et Venemaa võit on selles saates ette ära määratud. Kui sa saad sõna sekka öelda, siis heal juhul see jäetakse pärast montaaži sisse, sest paljud saated ei lähe otse eetrisse, aga sa pead olema valmis selleks, et sa lahkud saatest alandatuna."

Yana Toomil pole enda sõnul kunagi olnud saates probleeme sellega, et ta ei saa öelda seda, mida tahab. "Mis on iseenesest nende Vene jutusaadete puhul juba suur asi, et keegi sind ei sõima, keegi sind nagu ei vaigista. Sa räägid algusest lõpuni oma mõtte."

Paljude hinnangul on sama või isegi veel olulisem Kremli ajupesija Dmitri Kisseljov, kes on ühekorraga nii telenägu kui meediajuht. 67-aastane skandinaavia filoloog, kes räägib vabalt rootsi, norra ja prantsuse keelt, juhib telekanalit RT, mille võrgustikku kuulub ka kurikuulus Sputnik, ning teeb igal pühapäeval saates "Vesti" nädala kokkuvõtet.

Jüri Nikolajev tuletab meelde, et Kisseljov oli see inimene, kes 1991. aastal kesktelevisioonis töötades keeldus ette lugemast teadet Vilniuse teletorni vallutamisest, kuna temale näis, et see ei vasta tõele, et see on propaganda.

"Aga seejärel toimus temas muutus. Ta ise on öelnud nii, et kes vanast peast ei ole konservatiiv,  noh see on piltlikult öeldes loll. Ja temas lõid väga selgelt välja need jooned, et ta hakkas homofoobiks, ksenofoobiks, vihkama mingeid rahvusi. Tema lood muutusid täitsa hulluks," iseloomustas Raul Rebane.

Rebase sõnul paiskab Kreml Kisseljovi ja RT kaudu avalikku ruumi oma kõige uljamaid plaane ja jaburamaid spinne, seetõttu on ka tema sanktsioonide all.

Omaette täht selles vallas on Sputniku ja RT peatoimetaja, 41-aastane Margarita Simonjan. Läinud aasta jaanuaris pälvis Simonjan rahvusvahelise meedia tähelepanu, kui kutsus Donbassi Venemaa koosseisu lülitama.

Armeenia päritolu, kahe lapse ema Simonjan õppis lühikest aega Ameerikas, rääkis soravalt inglise keelt ja on sageli kaitsnud Kremli seisukohti välismeedias. 2018. aastal pävis Simonjan tähelepanu, kui küsitles endise GRU ohvitseri Sergei Skripali väidetavaid mürgitajaid, kes jutustasid, et olid juhuslikud turistid. Intervjuust Salisburys ära eksinud kõrilõikajatega sai rahvusvahelises meedias omamoodi meem.

"See, kuidas tema on võimeline suhtlema, näiteks niimoodi pisar silmis. Ma nägin siin just esimestel sõjapäevadel, kuidas ta ütles, kui sanktsioonid tulid, et meil ei ole vaja teie külmkappe, meil ei ole vaja teie Pariise. Meie peamine probleem on inimesed, kellel on südame asemel külmkapp, kes ei oska aru saada sellest, kuidas tapetakse Ukraina lapsi. Vot seal Donetskis, eks ole, ja siis tal endal on pisar silmas...," kirjeldas Rebane.

Sõnumid on seda mõjusamad, et teletehniline külg on maailmatasemel. Kasvõi igapäevane jutusaade "60 minutit", mida juhivad Olga Skabejeva ja Jevgeni Popov, kes on muide paar ka väljaspool telestuudiot. Kuigi Popov on ühtaegu ka populaarne poliitik ja duumasaadik, siis telestuudios on püksid kujundlikult Skabejeva jalgas, keda vastuvaidlemist mittesalliva stiili tõttu on nimetatud nii riiklikuks süüdistajaks kui Putini raudhambaks.

"Ta mõnitab neid lihtsalt, käratab peale, katkestab, võimutseb, ta on selline naispolitrukk," iseloomustab saatejuhti riigikogu liige Eerik-Niiles Kross.

Ka selles saates on Eestist ja eestlastest korduvalt räägitud. Näiteks suvel 2018, kui kunagine sõjaväeluure juht ja tänane kaitseliidu ülem Riho Ühtegi ütles intervjuus, et venelased ei peaks Eestit rünnates vastu üle kahe päeva ja sureksid Tallinnas.

Tipphetkedel on neil saadetel Eestis ametlike uuringute kohaselt 30 000-35 000 vaatajat, millele lisanduvad inimesed, kes vaatavad neid veebis või Ida-Eestis tavalise antenniga. Just see on peamine põhjus, miks kohtame ka Eesti teedel autosid, millele maalitud Z, või miks mitmes venekeelses peres pärast Ukraina sõja algust noorema ja vanema põlvkonna vahel tülli mindi. Sõja algusega samal päeval tegi riik otsustava sammu, keelates kümnekonna Vene telekanali edastamise Eestis, aga tagantjärgi tarkusena tundub see paljudele hilja.

"Selle formaadi väljamõtlejad, ja mobiliseerijad, nad on ise hakanud ka uskuma seda, mida nad on korda saatnud, mida nad vaatavad ja millise mõttega nad tahtsid inimest kaasa haarata, nad on ise ka nüüd selle auditooriumi osa," leiab Nikolajev. "Aga milleni see on viinud, see on viinud praegu sõjani, vennatapusõjani. Võib-olla see esialgne mõte oli isegi adekvaatne, et me mobiliseerime oma elanikud oma selja taha, aga see tulemus on küll hull."

"Nende müütide murdmine, mida need kanalid on loonud aastakümnete jooksul, ja sealtkaudu tulev ideoloogia, saab lähemate kümnendite jooksul olema Eesti poliitilise elu lahutamatu osa ja võitlus nende vastu saab olema väga keeruline ja väga pikaaegne," usub Rebane.