Soome on langenud paradoksaalsesse lõksu. Kui julgeolekuolukord on rahulik, siis ei peeta NATO vihmavarju vajalikuks ja see teema on laualt maas. Kui olukord on pinev, siis kardetakse, et NATO-sse astumine eskaleerib suhteid Venemaaga. Õiget hetke ju ei tulegi?

Te võtsite praegu kokku ühte lausesse nende soomlaste kriitika, kes on leidnud, et Soome oleks pidanud astuma NATO-sse juba üleeile.

Soomes on Venemaa kallaletung ja sõda Ukrainas toonud kaasa suurema šoki kui Eestis. Eesti on lihtsalt vaadanud Venemaad aastaid teise pilguga.

Soome arendas alles mõned nädalad tagasi Venemaaga heanaaberlikke suhteid ja majanduslikku läbikäimist. Praegu on ka majandussuhted Venemaaga muutunud ka Soomes toksiliseks teemaks. 

Üleeile ütles Rootsi peaminister Magdalena Andersson, et praegu pole hea aeg NATO-sse astuda, seda kordas ka äsja Washingtonis visiidil käinud Soome kaitseminister Antti Kaikkonen. Ka Soome parlamendi spiiker Matti Vanhanen ütles midagi sellist, et Soome ei saa oma nahka päästa nii, et lõkkesse visatakse bensiini juurde.

Aga poliitiline olukord on väga dünaamiline. Sellega on kõik nõus, et Euroopa julgeolekuolukord on radikaalselt muutunud.

Soome julgeolekupoliitika alusdokumendis on kirjas, et Soome jätab endale õiguse vajadusel NATO liikmelisust taotleda. Kui julgeolekuolukord radikaalselt muutub, siis vaadatakse see otsus üle reaalajas. Praegu ongi käes see reaalaeg kus neid otsuseid üle vaadatakse. 

Juba lähinädalatel esitatakse valitsuse poolt parlamendile raport, mis käsitleb ka NATO-ga liitumist, Soome tavapärast põhjalikkust ja põhjamaist konsensuse otsimist arvestades on tegemist üsna kiire protsessiga. Mingi selgus võiks suve alguseks olla, millised muutused Soome välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitikas ees ootavad. Praegu on aga juba kindel, et kaitse-eelarvet suurendatakse, sellest on rääkinud ka Soome peaminister Sanna Marin. 

Soome ja Rootsi on aastaid ajanud sama juttu, et NATO otsust proovitakse teha koos ja üksteisega konsulteerides. Praegu on aga Soome arutelud jõudnud oluliselt kaugemale aga eks Stockholm saab arvestada, et Venemaa ja Rootsi vahel on Soome. Soomlased tunnevad, et neil on selle aruteluga kiirem kui Rootsil. 

Lisaks on NATO küsimus ka valitsuse jätkamise küsimus. Ainsana on selgelt NATO-ga liitumise vastu vasakerakonna pooldajad ja selle erakonna esindajad on rõhutanud, et NATO-sse astumine on nende jaoks niinimetatud künnise küsimus, nad ei saa enam siis valitsusliidu jätkata või tuleb neil seisukohti muuta. Soome poliitikas toimub praegu iga päev terve kuu jagu sündmusi. 

President Sauli Niinistö käis reedel visiidil Valges Majas ja nüüd oli ka Washingtonis kaitseminister. Mida ameeriklastelt küsiti? Mingis vormis tahetakse saada turvatagatisi, sest liitumisavalduse järgselt käivitub kõigepealt pikaajaline ratifitseerimisprotsess liikmesriikides ja NATO artikkel 5 ei laiene automaatselt Soomele? 

Seda muret on Soome julgeolekueksperdid esile tõstnud. Kaitseminister Kaikkose visiit oli küll varem kokku lepitud ja see puudutas USA hävitajate F-35 ostmist. Aga kindlasti räägiti ka olukorrast Ukrainas.

Soome presidendi selgitused visiidist pole avalikkusele väga selget pilti andnud. Soome suursaadik USA-s andis intervjuu ajalehele Helsingin Sanomat, kus ta ütles, et tema küll ei tea, millised võiksid olla need juriidilised julgeolekutagatised. 

Kõige selgemalt väljendas Sauli Niinistö oma arvamust Fox Newsile antud intervjuus, kus ta ütles et Soome rahva seisukoht NATO-sse astumise suhtes on muutunud ja otsust kaalutakse põhjalikult ja mitte viivitades. See on muutunud omamoodi mantraks, kui juttu tuleb uuest julgeolekuolukorrast. 

Mis puudutab NATO liikmesriikide parlamentide ratifitseerimistempot, siis me ei pea praegu arvestama tavalise ajakuluga, sündmused arenevad niivõrd kiiresti. Näiteks Saksmaa välispoliitikas toimusid ühe nädalavahetusega suuremad muutused kui terve viimase 30 aasta jooksul. Eesti sai Praha tippkohtumiselt kutse NATO-ga liitumiseks novembris 2002 ja liitusime poolteist aastat hiljem. Kuna praegu on Euroopas sõda, siis toimub ratifitseerimisprotsess ka oluliselt kiiremini. 

Minu meelest iseloomustas väga hästi Soome olukorda Helsingin Sanomate karikatuur katkisest taburetist. Soome julgeolekupoliitika aluseks on olnud neli jalga: tugev kaitsevõime, kuulumine Euroopa Liitu, head suhted Venemaaga ja reeglitel põhinev maailmakorraldus. Head suhted Venemaaga on katki. Ja kindlatel reeglitel põhinev maailmakorraldus ka enam ei toimi olukorras, kus pommitatakse lastehaiglaid, Vene väed rüüstavad ja vägistavad Ukrainas.

Kindlasti peavad nad otsuseid tegema ja ma loodan, et soomlased saavad aru, et aega on küllaltki vähe. Võimaluste aken ühel hetkel avaneb ja ühel hetkel läheb see kinni ja ei tea kui kauaks ajaks. Kui seda võimaluste akent ära ei kasutata, siis jäädaksegi väljapoole. 

Balti riikide jaoks avanes võimaluste aken eelmise süsteemse šoki järel pärast 11. septembri terrorirünnakuid USA-s. See muutis maailmakorda ja nägemust rahvusvahelistest suhetest.

Nüüd on käes uus šokk ja vapustus, mis toob kaasa tektoonilised muutused Euroopas ja kogu maailmas. Kui aga kuum laava oma liikumise lõpetab, siis tekib uus geopoliitiline olukord ja realiteet.

Eesti saab nüüd küll öelda, et jumal tänatud et oleme NATO liige. Me näeme Ukrainas, milliseid riske kannab olukord, kus Venemaa naaberriik ei kuulu NATO-sse. Eks sama küsimus vaevab ka Soome välis- ja julgeolekupoliitika otsuste tegijaid. 

Soomes on arutatud ka rahvahääletuse vajalikkuse üle. Sauli Niinistö ütles pressikonverentsil, et vaja on põhjalikku arutelu, mis sarnaneks peaaegu referendumiga. Aga rahvahääletuse eelne aeg annab ju suurepärase võimaluse infomanipulaatoritele, Vene trollivabrikud hakkavad tööle täistuuridel. Savonlinna lähedal GPS-signaali kadumine oli esimene avapauk, millega tuletakse soomlastele meelde, et Venemaa nalja ei mõista? 

Niinistö ütles, et vaja on laiaulatuslikku rahvaküsitlust, mis selgitaks välja rahva arvamuse, on oluline, et kaotaja pool tunnistaks tulemust.

Kui Niinistö kandideeris esimest korda presidendiks, siis ta ütles, et NATO-sse astumine vajab referendumi korraldamist. Mulle tundub, et Soome otsuse tegijad saavad aru, et hübriidrünnaku oht rahvahääletuse puhul on suur ning rahvahääletust nagu Euroopa Liitu astumiseks korraldati, seekord ei tehta.

Soome põhiseadus ei nõua NATO-sse astumiseks rahvahääletust, selles on juristid ühel nõul. Küll vaieldakse selle üle, kas parlamendis piisab häälteenamusest või poolthääli on vaja kahe kolmandiku ulatuses. Selle peab otsustama parlamendi põhiseaduskomisjon, mis on väga mõjukas organ, seda me oleme näinud koroonapiirangute kehtestamise ajal. Nad on vajadusel ka valitsuse seisukohtadele vastu astunud. 

Ja ma rõhutan, et otsust oodatakse presidendilt koos valitsusega, sest põhiseaduse järgi juhtub Soome välispoliitikat just president, koostöös valitsusega. Ja presidendilt oodatakse praegu suuna ja tooni andmist. 

Soome peaminister Sanna Marinilt me tooniandmist vist ei kuule. Tsiteerin tema üleeilset avaldust: "Võimalik, et selline päev võib tulla, kui ma teatan oma seisukoha NATO-sse astumise osas. See arutelu, mis meil ees seisab, mõjutab kindlasti ka minu suhtumist." Mina ajakirjanikuna saan erinevalt teist öelda, et see on ikka uskumatu. Peaministril puudub seisukoht küsimuses, mida on aastakümneid juba arutatud? Ta ei saanud peaministriks kümme minutit tagasi? 

Eesti ja Soome poliitiline kultuur on erinevad.

Soome peaminister on korduvalt väljendanud aruteludes seisukohta, et ta esindab terve valitsuse arusaama. Kui valitsuses on lahkarvamused, siis tema esindab seisukohta, mis on kirjas valitsusprogrammis ja Soome julgeoleku niinimetatud valges paberis. Ja seetõttu ta oma seisukohta ei väljenda.

Ka president Niinistö on hoidunud selgetest seisukohavõttudest, ta rõhutas neljapäeval pressikonverentsil, et see arutelu on parlamendi pärusmaa ja tema arvamuse väljaütlemine mõjutaks parlamendiliikmete seisukohti. 

Yle küsis parlamendiliikmete sisukohta NATO-sse astumise suhtes ja tähelepanuväärne on tegelikult see, et enamus ei vastanud. Oma selge seisukoha ütlesid välja vaid pooldajad, aga näiteks sotsiaaldemokraatide esindajad parlamendis enamikus ütlesid, et neil veel seisukoht puudub.

Mina järeldan, et nad ootavad oma erakonna positsiooni selginemist. Aga ühekaupa NATO toetajate väljatulemine kestab, viimane, kes silma jäi, oli põlissoomlaste parlamendirühma esimees, kes varem oli vastu, nüüd aga poolt.

Protsess liigub ja minu hinnangul ühes suunas. Aga enne ei julge tibusid lugeda, kui julgeolekuraport on parlamendile esitatud. Soome president rääkis pressikonverentsil ka sellest, et NATO otsuse tegemisel peab arvestama, et see ei eskaleeriks olukorda liiga palju. 

Viimane küsimus, kas julgete ennustada, mida siis otsustakse? On Soome varsti NATO liige? 

Seda on kohutavalt keeruline ennustada, eriti kui sul on naaberriik, mis seda otsust kindlasti üritab kallutada. Minu meelest aga liigub protsess ühes suunas, Soomes mõistetakse, et julgeolekuolukord on muutunud ja Soome peab tegema olulisi otsuseid. Ma ei julge tõesti lõppotsust ennustada, vähemalt mitte mikrofoni ees.