Euroopa riigi- ja valitsusjuhid kogunesid neljapäeval Prantsusmaale Versailles'sse mitteametlikule Ülemkogule, kus kõik kõne all olevad teemad on seotud Ukrainaga, kuid ametlikke otsuseid seal ei tehta.

Reede varahommikul avaldatud Ülemkogu avaldus Ukrainale EL-iga liitumise küsimuses erilist lootust ei andnud.

"Tugevdame viivitamatult omavahelisi sidemeid ja partnerlust, et toetada Ukrainat tema Euroopa-teel. Ukraina kuulub meie Euroopa perekonda," seisab avalduses. Samas lubas blokk, et ei jäta Ukrainat üksi ning pühendutakse Ukraina ülesehitamisele, kui sõda on lõppenud.

Euroopa Liit kehtestas küll kiirelt sanktsioonid Venemaale ning pakkus Ukrainale igakülgset poliitilist, humanitaar- ja relvaabi, kuid Ukraina liitumise küsimuses ollakse eri meelt. Reuters kirjutab, et EL-i ühisrindesse on tekkinud mõrad.

Horvaatia peaminister Andrej Plenkovic ütles reede varahommikul, kui esimese päeva kõnelused lõppesid, et mitte keegi ei astunud Euroopa Liitu üleöö.

Teisedki Ülemkogul osalejad ütlesid selgelt, et Ukraina ei saa kiirustades EL-iga liituda, kuigi Ukraina president Volodõmõr Zelenski on seda soovinud ja teda toetavad EL-i idapoolsed riigid.

"Mingisugust kiiret protsessi ei ole," rõhutas Hollandi peaminister Mark Rutte, kes on liidu laienemise häälekas vastane. Samas märkis ta, et blokk jätkab Kiieviga suhete tugevdamist.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles, et EL-i ust ei saa Ukraina ees sulgeda.

"Kas me saame alustada liitumismenetlust sõjas oleva riigiga? Ma ei usu seda. Kas me saame sulgeda ukse ja öelda: "mitte iialgi"? See oleks ebaõiglane. Kas me saame ära unustada sealse piirkonna tasakaalupunktid? Peame olema ettevaatlikud," kõneles Macron.

Euroopa Liiduga liitumine võtab tavaliselt aega aastaid ja selleks tuleb täita hulk rangeid kriteeriume, alates majanduslikust stabiilsusest kuni korruptsiooni väljajuurimise ja inimõiguste järgimiseni.

Eriarvamused ka sanktsioonide ja rahapoliitika küsimustes

Osa EL-i liidreid tahab Venemaale karmimaid sanktsioone, mis sihiks nafta- ja gaasitööstust, hoolimata sellest, et neil oleks oluline kõrvalmõju Vene energiast sõltuvatele liikmesriikidele.

Läti peaminister Krišjanis Karinši sõnul on Venemaa naftast ja gaasist lahtilõikamine kõige efektiivsem viis, kuidas saada president Vladimir Putin läbirääkimiste laua taha. "Peaksime minema palju kaugemale ja palju kiiremini," ütles Karinš.

Saksamaa kantsler Olaf Scholz ei kommenteerinud seda, kas blokk peaks keelama Venemaa naftaimpordi, kuid Berliin on selle seni välistanud. Venemaalt tuleb umbes kolmandik Saksamaa gaasi- ja naftavajadusest.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on aga öelnud, et Euroopa Liit peab lõpetama Venemaalt tulevate fossiilkütuste kasutamise aastaks 2027. Ta pakub selleks välja oma lahenduse maikuu keskpaigaks.

Euroopa liidrid jätkavad arutelusid reedel, fookusega julgeolekule ja energiale tehtavatel kulutustel, seoses Ukraina sõjaga. Siingi on erimeelsusi võimaliku uue EL-i võlakirjaemissiooni üle, mida pooldavad näiteks Prantsusmaa ja Itaalia, kuid vastu on Saksamaa, Holland ja teised.