Seeder: peame alustama läbirääkimisi põgenike Euroopas ümberpaigutamiseks

{{1647511020000 | amCalendar}}
Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder.
Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kolmapäeval kohtunud erakonnajuhtide hinnangul peaks õhinapõhise põgenike transpordi asemel seda koordineerima riik koos organisatsioonidega. Isamaa esimehe Helir-Valdor Seedri sõnul peab Eesti algatama ka läbirääkimised põgenike ümberpaigutamiseks Euroopa Liidu sees.

"See oli väga vajalik kohtumine. Me saime rääkida täiesti vabalt, mida üks või teine erakonna esimees arvas. Loomulikult seal mingisuguseid otsuseid vastu ei võetud, see ring inimesi ei ole ei valitsus ega asenda riigikogu tervikuna," ütles Seeder.

Erakondade juhid olid Seedri sõnul ühisel meelel, et süsteemitu pagulaste Eestisse toomine tuleks ära lõpetada.

"See peab olema koordineeritud, korraldatud ja läbimõeldud. Kui me põgenikud Eestisse toome, kanname ka vastutust selle eest, mis nendest saab edasi ja kuidas me lahendame nende tegelikke probleeme – alates elukohast, tervisekindlustusest, majutamisest, laste koolitamisest, võimalikust tööle asumisest ja kõigest muust," rääkis Seeder.

"Kõik toetasid, et see ei peaks olema süsteemitu õhinapõhine Eestisse põgenike toomine, see peab olema kontrollitud ja koordineeritud tegevus," ütles Seeder. Seedri sõnul peaks põgenike toomist korraldama riik koos erinevate organisatsioonidega. "Paratamatult teame, et põgenikud liiguvad ka omal käel ja nad võetakse vastu. See osa jääb niikuinii."

Küsimus on ka selles, kuhu inimesed saabuvad ning milline on riigi suutlikkus nende eest hoolitseda, lisas Seeder.

"Sinna hulka käib kindlasti ka see, et Eesti valitsus alustab läbirääkimisi põgenike ümberpaigutamiseks teiste Euroopa Liidu riikidega. See saab olla ainult vabatahtlik kokkulepe riikide vahel, aga siin peab Eesti riik initsiatiivi näitama," ütles Seeder.

Isamaa juhi sõnul peab Eesti pöörduma ka Euroopa Liidu poole, et suure hulga põgenikega seotud kulutused suurema koormusega riikidele kaetaks liidu ühisest eelarvest.

Seeder märkis, et praegu on inimesed mahutatud kuuks ajaks hotellidesse, kuid edasisi otsuseid ei ole tehtud. "Me teame, et suur osa inimesi, isegi rohkem kui pool, on paigutatud perede juurde – sugulased, tuttavad, tööandjad – ja sealt suure tõenäosusega enamik hiljem avastavad, et ei ole võimelised põgenikke toitma, katma, võtma neid kulusid, mis on seatud majutusega ja see koormus langeb ka kohalikule omavalitsusele ja riigile," ütles ta.

Majutamise hajutamist üle Eesti ja ka plaanitust suurema põgenike hulga vastu võtmisel, näiteks inimeste koolivõimlatesse paigutamist tuleb Seedri sõnul pikemalt arutada.

"Kolmas hästi keeruline teemadering, kus erakondadel saavad olema erinevad seisukohad, on see, kuidas õpilaste õpetamist Eestis korraldada. Kas seda teha eesti koolides, vene koolides, mõlemates, kas luua ukrainakeelsed õppimisvõimalused, kas teha distantsõpet ja sealt kaudu ukrainakeelse õppimise võimalust," kirjeldas Seeder.

Helme: organiseeritult pagulaste toomine tuleb viivitamatult lõpetada

EKRE esimehe Martin Helme sõnul on Eesti pannud käima massilise inimeste toomise Poolast. "See, et me ise oleme motiveerinud erinevaid MTÜ-sid panema käima konveieri Poolast Eestisse, see on kahtlemata olnud väga suur viga ja tuleks viivitamatult peatada," ütles ta.

Helme sõnul suhtutakse Eestis Ukrainast saabuvatesse põgenikesse ka nagu odavtööjõudu. "Soov Eesti tööjõuturg täita ära odavtööjõuga on kahtlemata üks osa sellest, mis on valesti läinud."

EKRE juhi hinnangul ei peaks Eesti riik enam ise põgenike toomist siia organiseerima. "Meie ametiasutused tegid enne sõda hinnangud, kui palju võiks olla maksimaalne number inimesi, kellega saame hakkama, ilma et meie haridussüsteem, meditsiinisüsteem, sotsiaalkaitsesüsteem,  kinnisvaraturg ja tööturg kokku jookseks ja see number oli 10 000. Me oleme kaks ja pool korda üle sellest juba. Täna tuleks selgelt kommunikeerida, et meil on maht täis, meie rohkem võtta ei saa," rääkis Helme.

Helme sõnul peaksid põgenikke võtma edasi vastu riigid, kuhu on seni jõudnud proportsionaalselt vähem põgenikke. "Nendel riikidel on nüüd aeg näidata, et nad on ka valmis aitama. Me oleme kõigile olnud eeskujuks nii relvaabi, humanitaarabi kui ka pagulaste vastuvõtmisega. Me ei tule enam sellega toime," ütles ta.

EKRE juhi sõnul tähendaks praegu juba vastuvõetud põgenike Eestisse jäämine miljardi euro suurust lisakoormust eelarvele.

"Valitsus on see, kes kontrollib piiri. Valitsus ei saa öelda, et nad kas tulevad või lähevad. Valitsus kas laseb inimesi või ei lase, kas saadab riigist välja või ei saada. Valitsus võiks selgelt kommunikeerida, et lõpetame kohe ära inimeste juurde toomise," ütles Helme, lisades, et elanikkonna proportsiooni arvestades on Eesti üks suurimaid põgenike vastuvõtjaid.

Helme hinnangul tuleb anda välja signaal, et see on ajutine ning Eesti pole põgenike uus kodumaa ning siin saab peavarju ajutiselt ja esimesel võimalusel tuleb neil koju tagasi minna.

"Nii palju kui võimalik neile inimestele anda ka informatsiooni selle kohta, et Soome, Rootsi ja Saksamaa ootavad inimesi. Me ei saada kedagi välja, aga et on ka need võimalused. Tegelikult see on aus nende suhtes ja Eesti inimeste suhtes," ütles Helme.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: