Tallinnas on põgenikud jagatud 14 kooli, riik on valmis avama ka uut kooli
Tallinnasse on jõudnud pea 3000 kooliealist sõjapõgenikku, kes on praegu jagatud 14 kooli vahel. Haridusministeerium tegutseb selle nimel, et sügisel oleks neile kõigile õppekoht tagatud ja vajadusel avatakse selle jaoks ka eraldi keelekümbluskool.
Tallinnas on praegu 14 kooli, kes juba on Ukrainast põgenenud õpilasi vastu võtnud. Üks neist on Tallinna Südalinna kool, kus õpib 12-aastane Liana. Tema jõudis Eestisse Kiievist.
"Eesti keel meeldib mulle. Mulle väga meeldib, et siin on kõik väga sõbralikud, kõik tahavad sõbruneda. Kool on väga tore, mulle väga meeldib," rääkis Liana.
Esmaspäeval oli tüdrukul ajaloo ja kehalise kasvatuse tund. Esialgu püütakse ukrainlasi kaasata pigem loomingulistesse tegevustesse, millest on lihtsam aru saada.
"Kuulan ja püüan ette kujutada, millest räägitakse. Teen seda piltide ja videote abil," kirjeldas Liana.
Südalinna kooli õpetaja Lea Küti tundi tuli täna esimest korda ukrainlasest Jaroslav.
"Minu silmis oli ta niisugune rahulik väärikas noormees. Tal olid pinal, kirjutusvahendid olid kaasas. Ma hakkasin kohe otsima, et ma annan omalt poolt need asjad ja ta väga viisakalt ütles, et mul on juba need olemas, et ma ei vaja neid," rääkis Kütt.
Südalinna koolis õpib ukrainlasest poiss koos eesti lastega eesti keelt. Et tal oleks kergem sulanduda, istub noormees vene keelt valdava õpilase kõrval.
"Püüdsin siis, et ta kõigepealt kuuleb eesti keelt ja natuke kohaneb siis selle ümbrusega, meie lastega. Me võtsime suurde ringi, nii et me saime ka silmast-silma nagu kõik vaadata ja igaüks ütles ka midagi väga positiivset," ütles Kütt.
Eelmise nädala seisuga oli Tallinnasse jõudnud pea 3000 kooliealist sõjapõgenikku. Tallinna linn tegutseb praegu võimalike õppekohtade kaardistamisega ja uute kohtade loomisega. Haridusminister Liina Kersna sõnul on riik äärmisel juhul valmis avama ka eraldi keelekümbluskooli.
"Üks selline variant on peatselt tühjaks jääv Tallinna Muusikakeskkool Nõmmel, kuid see avatakse vaid juhul, kui teised koolid ei suuda enam põgenikke vastu võtta," ütles Kersna.
"Kui me teeme eraldi kooli Ukraina sõjapõgenikest lastele, siis see saab olema eestikeelne kool, kus on vähemalt 60 protsenti õppest eestikeelne ja 40 protsenti ukrainakeelne läbi Ukraina enda loodud distantsõppe platvormide ja läbi Eestisse jõudnud Ukraina haridustöötajate, keda me saame rakendada ukraina laste hariduse andmisel," rääkis Kersna.
Eraldi kooli idee tuli Tallinna linnale üllatusena.
"See uudis, et ministeerium siis kaalub seda võimalust, et tuleb Tallinnasse riigikool Ukraina lastele, see on meie jaoks ka uudis. Nii et nüüd me peame siis aru saama, kas see on tõeline plaan, kas asi võibki nii minna. Kas ministeerium on 100 protsenti kindel, et just niimoodi hakkab seda lahendama. Sel juhul ma arvan, meil tuleb ka oma plaane korrigeerida," ütles Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev.
Kolmapäevaks teevad Tallinna üldhariduskoolid linnale ülevaate sellest, palju on nad võimelised põgenikke vastu võtma.
Praegu on Ukraina õpilasi võtnud vastu Tallinna Pääsküla Kool, Püha Johannese Kool, Tallinna Arte Gümnaasium, Tallinna Tehnikagümnaasium, Tallinna Südalinna Kool, Vanalinna Hariduskolleegium, Tallinna Kesklinna Põhikool, Pirita Majandusgümnaasium, Tallinna Laagna Gümnaasium, Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium, Pelgulinna Gümnaasium, Karjamaa Põhikool, Tallinna Kopli Ametikool ja Tallinna Järveotsa Gümnaasium.
Toimetaja: Barbara Oja