Esmaspäevase välisasjade nõukogu üheks olulisemaks teemaks olid Venemaa vastased sanktsioonid, mille viienda paketiga lähiajal välja tullakse.

"Ma arvan, et on vältimatu rääkida energiasektorist. Ja me saame kindlasti rääkida naftast, sest see on Venemaa eelarve suurim sissetulekuallikas. See on ka üsna lihtsasti asendatav, sest meil on infrastruktuur ja mitmed tarnijad," ütles Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis.

Venemaale veelgi karmimate sanktsioonide määramise eest, mis puudutaks ka energiasektorit, seisavad eelkõige Ida-Euroopa riigid. Samas pidas seda täna punaseks jooneks Ungari välisminister Peter Szijjarto.

"Säilitamaks Euroopa Liidu ühtsust palusin mitte esitada teemasid, mille tulemuseks oleks Euroopa Liidu sanktsioonide kehtestamine Venemaa energiaallikatele või nende tarnete peatamine, sest ühtsuseni päris kindlasti ei jõutaks sellise otsuse arutelul. Me ei kavatse toetada sanktsioone, mis võivad kujutada ohtu Ungari energiatarnetele," ütles Szijjarto.

Selle avaldusega sisuliselt lõppeski dialoog Venemaa fossiilsete kütuste sanktsioneerimise suhtes. Ilmselt pole siin vähetähtis fakt, et vähem kui kahe nädala pärast toimuvad Ungaris parlamendivalimised ning energiahindade kasv peaminister Viktor Orbani toetust just ei tõstaks.  Samas ei maksa selle eest seisvatel riikidel püssi põõsasse visata.

"On ju aritmeetiliselt ja numbriliselt näha kui suur osa Euroopa Liidu rahast läheb Venemaale nende energiaallikatega seotud kulude katteks. Nii et see küsimus loomulikult jääb päevakorda ja loomulikult otsitakse teid kuidas ka selle rahavoo jõudmine Venemaale lõpetada," sõnas välisminister Eva-Maria Liimets.

Tõenäoliselt tulevad selle arutelu juurde neljapäeval ja reedel tagasi ka riigi- ja valitsusjuhid Euroopa Ülemkogul.