Põgenike vaimse tervise muredega tegelemiseks kindlat plaani veel ei ole

Sõjapõgenike vastuvõtukeskus Tallinnas Niine tänaval.
Sõjapõgenike vastuvõtukeskus Tallinnas Niine tänaval. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Terviseameti eksperdi Ragnar Vaiknemetsa sõnul saab üheks põhiliseks peavaluks Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisel ja ühiskonda lõimimisel nende vaimse tervise hädadele lahenduse leidmine. Head plaani selleks tema sõnul veel ei ole.

Terviseameti tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakonna juhataja Ragnar Vaiknemetsa sõnul on enamik Eestisse saabunud ukrainlasi tervishoiusüsteemi poole pöördunud üldarstiabi muredega - kellel on palavik, kellel on kroonilised tervisemured, kellel on ravi Ukrainas pooleli jäänud jne. Koroonaviiruse vastu kaitsepoogituid on nendest tema sõnul tõenäoliselt natuke üle kolmandiku.

Üheks peamiseks väljakutseks Eesti tervishoiusüsteemile kujuneb Vaiknemetsa sõnul aga põgenike vaimse tervise muredega tegelemine.

"Kui sa tuled ikkagi sõjakoldest ära, lapsed on kuulnud pommitamisi, isad on jäänud maha rindele, siis see tekitab ikka meeletult düstressi ja see vajab erinevat lähenemist kui lihtsalt see, mida perearst või erakorraline meditsiin suudab pakkuda," sõnas ta.

Vaiknemets ütles, et üldarstiabi mured ja füüsilised traumad on hõlpsamini lahendatavad. Siin aitab ka koroonaajast saadud kogemus, mis puudutab näiteks haiglatöö ümberkorraldamist. Vaimse tervise muredele lahenduse leidmine nii lihtne aga ei ole.

"See oli ka enne Eesti elanikel murekoht, et millal ma siis saan psühholoogile või psühhiaatrile või kust ma seda hingehoiu teenust saan," lausus ta.

Vaiknemets ütles, et esmast psühho-sotsiaalset kriisiabi pakub sotsiaalkindlustusamet. Diagnoositavad vaimse tervise mured, nagu näiteks traumajärgne stressihäire, mis kohe ei avaldu, vajavad aga pikaajalist lähenemist ehk psühholoogi või psühhiaatri tuge. Vaiknemetsa sõnul siin praegu veel kindlat plaani ei ole. Küll aga on kindlad tegevused, mis olukorda leevendaks.

"Kahjuks meil sellist head varianti ei ole, kus me võtaks neid inimesi kuskilt laost. See on see tervishoiu peamine mure ka koroonakriisis, et tervishoiuressurss on piiratud ennekõike nende enda personaliga. Küll aga on teatud meetmed. Üks meede on see, et me suudame ära sihistada, kes kuhu etappi peaks kuuluma," rääkis Vaiknemets.

Tema sõnul vajavad paljud inimesed lihtsalt ära kuulamist ja hingehoidmist. Kuna paljud inimesed on usklikud, siis arvas Vaiknemets, et head koostööd saab teha ka kaplanitega. 

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: