"Need inimesed (Eesti venekeelsed – toim.) pole kunagi kohanud nii palju positiivset tähelepanu ja head suhtumist, mida saavad täna sõjapõgenikud, vaatamata sellele, et nad on siin kaua elanud ja olnud riigile lojaalsed. Sellega seoses võib tekkida isegi teatav armukadeduse tunne," rääkis Kõlvart ERR-i venekeelses veebisaates.

Tema sõnul võivad Eesti venekeelsed inimesed leida, et ukrainlastele pakutakse isegi suuremaid soodustusi kui kohalikele ning see võib põhjustada rahulolematust.

Kõlvart rääkis, et pahameelt on kõige rohkem märgata sotsiaalmeedias, kus võib kohata suures koguses rahuolematust ja ka kurjust. See võib hakata lumepallina kasvama ning muuta olukorra plahvatusohtlikuks, kui teemaga mitte tegelda, rõhutas ta.

Teiseks tõi Kõlvart esile, et siinsed vene inimesed tunnevad, kuidas neid pidevalt testitakse lojaalsuse suhtes. "Seda ma tunnetan ka ise," märkis ta.

Ühest küljest öeldakse küll, et venelased pole Venemaa algatatud sõjas süüdi, aga teiselt poolt ikkagi kahtlustatakse neid, rääkis Kõlvart. Ta viitas vene koolide kohtlemisele, sellele, et Venemaalt pärit üliõpilasi ei lubata enam Eestisse õppima, ettepanekule võtta Vene kodanikelt Eestis relvaluba ära. "See näitab, et pole usaldust vene inimeste suhtes ja see tekitab vastureaktsioone. See võib anda vastulöögi ning see oleks juba ühiskonnale ohtlik," rõhutas Tallinna linnapea.

Kõlvart rääkis ka sellest, et tema hinnangul peaks riik tegema kõik, et oleks tagatud siinsete vene inimeste kultuuriline iseolemine.

Tallinna linnapea kritiseeris intervjuus ka seda, kuidas riik ei olnud taas kriisiks valmis ega tegutsenud põgenike saabumisel koordineeritult, nagu see oli ka koroonakriisi ajal.

"Midagi pole muutunud," tõdes Kõlvart. Sarnaselt koroonakriisiga pihustus ka nüüd otsustamine ja juhtimine mitme riigiameti vahele. Ta tõi näiteks, kuidas esimestel kriisikoosolekutel esindasid sotsiaalkindlustusametit iga kord uued inimesed. Riik jäi taas oma tegevustega hiljaks, põgenikud olid juba ammu siin, kui alustati laiaulatuslikku tegutsemist. Seetõttu pidi Tallinn ise tegevusse asuma, kuna inimesed olid juba kohal ja nendega tegelemata jätmine oleks ka meid kahjustanud, rääkis linnapea.

Riigil pole kriisiplaane sellisteks olukordadeks, leidis Kõlvart. Tema hinnangul on arusaadav, et kriisiks ei ole võimalikult täielikult valmis olla, aga praegust põgenikekriisi oli ette näha, kuid ikkagi ei oldud selleks valmis.

Praeguseks on olukord Tallinna jaoks siis leevenenud, kuna Eestisse saabuvaid sõjapõgenikke saadetakse rohkem ka teistesse omavalitsustesse, lisas Kõlvart.

Tallinna linnapea rõhutas, et Ukraina sõjapõgenikke tuleb igal juhul aidata, kuna nad pole mitte hea elu pärast oma kodumaalt lahkunud.

"Me ei tohi kunagi eemalduda inimlikkusest, ilmselt need inimesed ei tulnud siia hea elu pärast, vaid on põgenenud sõja eest. Sõjas tapetakse inimesi ja rahulikud inimesed kannatavad. Me peame neid inimesi aitama. Aga me ei tohi unustada ka meie oma inimesi ja vaatama asju pikas perspektiivis. Pikas perspektiivis tekitab suur hulk põgenikke alati probleeme," rääkis Kõlvart.