Terras rääkis "Esimeses stuudios", et selle vahel, millist relvaabi on Ukraina küsinud ja millist saanud, on suur lõhe.

"Ukrainlastel oleks praegu vaja ründerelvastust. Seda nad on ka mitu korda kõva häälega nõudnud. Samuti tahaksid nad saada selgust, kas nende Euroopa Liiduga ühinemise ambitsioon saab mingi selgesõnalise vastuse või mitte. Kumbagi nad praegu saanud ei ole. Kaitserelvastust saadetakse mõõdukalt. Ja üha rohkem jääb tunne, et Euroopa jaoks oleks kõige parem, kui (Ukraina president Volodõmõr) Zelenski hakkaks alla andma, siis neid koledaid pilte värviteleviisoris, mida õnnetud inimesed Euroopas peavad kogu aeg vaatama, jääks vähemaks ja probleem laheneks iseenesest. Aga ei lahene ja ukrainlased ei anna alla, mis tähendab, et Euroopa juhid peavad hakkama päris otsuseid tegema," rääkis ta.

Terras märkis samas, et kuna Euroopa riigid on kaitsekulutuste pealt aastaid kokku hoidnud, siis pole neil tegelikult endalgi piisavalt relvi.

Paet tõdes, et kaugeltki mitte kõik Euroopa Liidu riikidest pole valmis Ukrainale relvaabi andma. Tema sõnul on seda praegu teinud 27 liikmesriigist 12.

"Ja nende seas, kes on andnud, on juba tulemas sõnumid, et rohkem pole nagu midagi anda. Selles mõttes siin on vaja selget uut otsust, uut põhimõttelist valikut, et Ukrainale ikkagi antakse abi, sealhulgas relvaabi nii kaua kui vaja. Kõik sellised pooletoobised sõnumid teemal, kuidas võib-olla aitab küll või nii palju pole vaja, kahjustavad laiemalt Ukraina ja ukrainlaste võitlusvalmidust ja moraali. Nii et lääneriigid peavad ennast väga tõsiselt kokku võtma," ütles Paet.

Yana Toom (KE) nõustus Terrasega, et Ukraina vastupidavus võis mõnele poliitikule olla isegi halb üllatus. "Ma olen ühel meelel Rihoga, et kogu Ukraina sõda, meeletu vastupanuvõime, mida ukrainlased üles näitasid, oli kõigile suur üllatus ja mõnedele isegi halb üllatus, sest kui oleks mingi lõpp, mingi uus võimalus alustada läbirääkimisi, oleks kõigile palju kergem, ka läänes. Aga praegu peab vaatama üle senised otsused ja ma loodan, et homme seda ka tehakse," sõnas Toom, viidates neljapäeval ja reedel Brüsselis toimuvale NATO ja EL-i liidrite kohtumisele.

Sven Mikseri (SDE) hinnangul on Euroopa hinnangu Venemaad väga pikka aega valesti.

"Tegelikult ka Minski lepped lähtusid valedest eeldustest - lähtusid eeldustest, et on võimalik mingisugune status quo teha kõigi jaoks pikaks ajaks söödavaks ja elada rahus olukorras, kus Ukraina on kuidagi puhvriks vaba maailma ja Venemaa vahel. Nüüd on saanud ilmsiks, et Venemaad ei ole võimalik lepitada," rääkis ta.

"Ja tõesti, kui esimestel päevadel pärast Vene invasiooni algust toimusid väga suured, fundamentaalsed muutused väga paljude riikide lähenemises kaitsesse ja julgeolekusse, siis mida päev edasi, seda rohkem ühest küljest harjutakse ära uue reaalsusega, kus kuskil eemal käib sõda, umbes nagu Iraani ja Iraagi vahel 1980. aastatel eelmisel sajandil, ja teisest küljest hakatakse järjest rohkem mõtlema, et võib-olla see, mis toimub, kahjustab kuidagi minu šansse saada tagasivalituks, sest tõusevad kütusehinnad ja toiduhinnad ja hakkavad n-ö igapäevase tavalise sisepoliitilise kaalutluse mõjud ka jõudma nendesse aruteludesse," lisas ta.

Mikser ütles samuti, et NATO ja EL-i liidrid peavad andma endale aru olukorra muutumisest. "Ja sellest, et tegelikult ei toimu tagasipöördumist tavapärase elu juurde ka siis, kui relvad vaikivad."

Andrus Ansip (RE) loodab, et liidrid lepivad juba eelolevatel päevadel kokku täieliku nafta- ja gaasiembargo kehtestamises Venemaale. Tema ootaks isegi täielikku kaubandusembargot.

"Me ei saa kuidagi teistmoodi kui Venemaad täiesti isoleerides seda probleemi praegu küll lahendada. Pole see aeg enam nagu 2008, kui rünnati Gruusiat, või 2014, kui võeti ära Krimm. olukord on hoopis teistsuguseks muutunud. Ma väidan, et Venemaaga seonduv pole kunagi ajaloos olnud nii põlatud nagu praegu," rääkis ta.

Ansipi hinnangul on Venemaa president Vladimir Putin oma tegevusega suutnud Euroopa Liidu riigid ja ehk ka kogu demokraatliku maailma lühikese ajaga ühtseks muuta.

Madison: põgenike kvoodisüsteemi pole vaja, tarvis on toetada riike majanduslikult

Jaak Madison (EKRE) ütles saates, et tema erakond ei toeta jätkuvalt sunniviisilist põgenike kvootidega laiali jaotamist.

"Ma arvan, et Itaalia, Hispaania on olnud ka täna väga solidaarsed, kui nad on toetanud majanduslikult piiririike, kuhu on saabunud sõjapõgenikke Ukrainast. Aga kui Euroopa Liit läheks ütlema itaallastele, et teie kvoot on see x-number, sest me oleme selle arvutanud välja kuskil Euroopa Komisjoni kabinetis, arvestades teie riigi suurust, rahvastikku ja majanduse suurust, siis arvan, et see on vale. Mina itaallastele seda peale suruma ei läheks," rääkis ta.

Madison tuletas meelde, et sõjapõgenik läheb alati esimesse ohutusse riiki nagu ka Ukraina põgenike puhul on näha olnud. Sama ei olnud tema sõnul 2015.-2016. aasta kriisis, kui põgenike eesmärk oli jõuda riikidesse, mis neile enim meeldis.

Madisoni hinnangul tuleks riike, kuhu sõjapõgenikud on jõudnud, toetada majanduslikult.

"Kvoodisüsteemi, ma arvan, parempoolsed jätkuvalt ei toeta mingil juhul. Aga loomulikult peame aitama riike majanduslikult, et nad saaksid nende inimeste haldamisega hakkama, et neile leida majutusasutused, koolikohad, töökohad, et nad saaksid saaksid selle aasta-kaks perioodi hakkama, et siis tagasi pöörduda oma kodumaale, sest loodetavasti sõda lõpeb peagi Ukraina võiduga ja riiki saab hakata kiiresti üles ehitama," rääkis Madison.

Marina Kaljuranna (SDE) sõnul on praegu juba näha Euroopa Liidu riikide solidaarsust nende Ida-Euroopa riikidega, kuhu Ukraina sõjapõgenikud on läinud.

"Ka täna oli sotsiaaldemokraatide kohtumine, kus me kuulsime, et Ida-Euroopa riigid juba on saanud rahalist toetust põgenike osas, kes on praegu nende territooriumil. Läbirääkimised selle kohta, et põgenikke paigutatakse ümber, käivad. Vaadates arvu, mis praeguseks on Ida-Euroopa piiriäärsetesse riikidesse tulnud, mis on sama suur kui eelmise migratsioonikriisiajal kokku, siis ma arvan, et solidaarsus hakkab tööle kas rahana või füüsiliselt inimeste vastuvõtmisena ja nende paigutamisena oma territooriumile teistes liikmesriikides," rääkis Kaljurand.