"Eesti saab keskmaa õhutõrje võimekuse hiljemalt 2025. aastaks ning selle hinnanguline maksumus on 350 miljonit eurot. Täpsem hind selgub pärast seda, kui kaitseministeerium on esitanud valitsusele hiljemalt juulikuuks detailse hankekava. Välistada ei saa ka riik-riigile tehingut juhul, kui see toob kaasa kiirema tarne," lausus riigikogu Keskerakonna fraktsiooni juht Jaanus Karilaid.

"Keskmaa õhutõrje on Putini režiimi tsiviilelanikkonda hävitava sõjapidamise viisi tõttu hädavajalik Eesti elanikkonna kaitseks. Samuti aitavad keskmaa õhutõrje "mullid" turvata üle Eesti kaitseväe reservüksuste mobilisatsiooni ning liitlaste tugevduste saabumist Eesti sadamates ja lennuväljadel," ütles Karilaid.  

Karilaidi sõnul peab Eesti prioriteet olema iseseisva ja laiapindse riigikaitse tagamine. "Ukrainas toimuv sõda on meile andnud piisavalt tagasisidet, milline relvastus pakub tõhusaimat kaitset," rääkis Karilaid.

"Valitsuskabinet kinnitas tänasel kabinetiistungil täiendava riigikaitsepaketi, mis sisaldab lühimaa õhutõrje arendamist, tankitõrje lisarelvastuse soetamist, kaugtule võimekuse tõstmist, olukorra teadlikkuse parendamist ja täiendavate liitlassõdurite vastuvõtmiseks taristu loomist," ütles Reformierakonna fraktsiooni juht Mart Võrklaev.

Võrklaeva sõnul on selle sees ka varem kokku lepitud keskmaa õhutõrje võimekuse välja arendamine Eestis hiljemalt aastaks 2025.

"Eeskätt loodame ikkagi teha seda koos liitlastega, täpsem ajaraam ja summad vaatame riigi eelarvestrateegias üle. Selleks ajaks peaks olema ka selgem, mida ja kui palju saab koos liitlastega teha," rääkis ta.

Riigikaitsepakett on täiendus 380 miljonile eurole, mis valitsuse otsustas jaanuaris täiendavalt kaitsevaldkonnale eraldada. "Ükski vajalik otsus ei jää tegemata, et meie riigi turvalisust tagada," ütles Võrklaev.

"Täna tehti põhimõtteline otsus, et need protsessid käivitatakse, need kulud jäävad järgnevalt järgmistesse aastatesse," ütles Võrklaev, lisades, et suur osa kaetakse ilmselt laenu arvelt.

"Eraldasime laiapindse riigikaitse tugevdamiseks summasid nii kaitseministeeriumi eelarvesse kui siseministeeriumi eelarvesse," rääkis peaministri ülesannetes riigihalduse minister Jaak Aab.

"Kaitsekulutusi täiendame nelja aastaga veel 476,8 miljoni euro võrra, see on siis sel ja järgmisel kolmel aastal. Lisaeelarvega eraldatakse summast 15,5 miljonit, mis oli oluline kaitseministeeriumile, kaitseväele, et nad saaksid hakata hankeid kohe korraldama. Selleks on antud garantii ja julgus. Selle hulgas on olemasolevate võimekuste täiendamine," rääkis Aab.

Ülejäänud kulud jagunevad järgmise kolme aasta vahel.

Siseministeeriumile eraldati 86 miljonit eurot, millest osa kasutatakse Ukraina sõjaga seotud sisejulgeolekutegevusteks. Rahastust kasutatakse näiteks ajutise kaitse menetluse ja Eesti-Läti piirikontrolli osalise taastamise kulude katmiseks.

Keskmaa õhutõrje jaoks esitab kaitseministeerium nelja kuu jooksul hanke ja investeeringukava, millele vastavalt hakatakse kulusid katma, nii kiiresti kui see vajalik on.

"Täpset numbrit siin taga ei ole, seda me peame täpsustama ka koostöös liitlastega, selle võimekuse arendamine käib koostöös liitlastega. Ka NATO plaanid järjest täpsustuvad. Usume, et nelja kuu jooksul on kaitseministeeriumil võimalik tuua konkreetsed ajagraafikud ja plaanid," ütles Aab.

Siseminister Kristian Jaani sõnul valmivad esimesed elanikkonna kaitse projektid suvel. Laias laastus on need kolmes valdkonnas, milleks on varjumine, ohuteavitus ja päästeameti tegevused.

"Kui me räägime varjumisest, siis esimesed sammud, mis tahame ära teha, et jaanipäevaks, juuni lõpuks oleks neljas suuremas linnas – Tallinnas, Tartus, Narvas ja Pärnus – päästeametil omavalitsustega sõlmitud lepingud, milliseid omavalitsuse hooneid saab varjumiseks kasutada. Need oleks sildistatud ja igaüks teaks, kuhu minna, kui vajadus tekib," rääkis Jaani.

Edasi on plaanis sõlmida lepingud ka eraomandis olevate hoonetega, näiteks maa-aluste parklate omanikega.

Ohuteavitus oli varem suuresti üles ehitatud tehnoloogiale. "Elanikkonna kaitse vaates läheme edasi ka sireenide põhise inimeste teavitamisega. Võtame selle väga tõsiselt lauda, kaardistame need tiheasustusega alad ja linnad, kus seda on vaja. Ka selle jaoks on 86 miljoni juures konkreetsed rahad olemas," rääkis Jaani.

Plaanis on ka demineerijate võimekuse tõstmine ja varingupääste arendamine. "Need on kõik õppetunnid, mida näeme täna Ukrainas, millega seisavad silmitsi sealsed päästjad ja mis on seotud justnimelt varingupäästega," ütles Jaani.

Jaani sõnul on plaanis ka pehmemad tegevused ja kampaaniad. "Ehk elanikkonna õpetamine, kuidas teatud ohuolukordades käituda," rääkis Jaani.