Valitsus kiitis neljapäeval heaks otsuse eraldada Eesti riigikaitse tugevdamiseks täiendavalt 476 miljonit ja ühiskonna võimele kriisioludes hakkama saada 86 miljonit eurot. Riigikaitsele suunatud rahaga tugevdatakse kuute suunda: lühimaa õhutõrje, tankitõrje, kaudtuli, olukorrateadlikkus, liitlaste taristu ning kaitseliidu struktuuri suurendamine, ütles kaitseminister Kalle Laanet.

Herem ütles, et riigikaitset tugevdatakse kahes osas: kõigepealt lühiajalised vajadused ning täiendava rahastuse puhul pikemat aega nõudvad võimekused.

Heremi sõnul on järgmise viie aasta plaanis soetada laevatõrjeraketid, mis peaksid olema relvastuses hiljemalt 2024 ning mitmikraketiheitjad, mis peaksid kaitseväel olema hiljemalt 2025.

Kavas on arendada lühimaatõrjet, mida kasutatakse õhusõidukite ja dessantide tõrjumiseks. Teiseks on Heremi sõnul vaja tugevdada tankitõrjet, üldiselt tähendaks see kaks korda rohkem Javelini rakette ja teisi tankitõrjerelvi.

Heremi märkis, et ühe asjana on arutlusel ka kriisiolukorras laskemoona kiire täiendamine.

Lisaks on kavas kaugtulevõimekuse suurendamine. Plaanis on soetada mitmikraketiheitjad, mille soetamiseks saab ehk juba tänavu lepingu allkirjastada, märkis Herem. Samuti on on plaanis soetada ründedroone. Kaugtulevõimekuse arendamisega soovitakse saavutada laskekaugus 70 kuni 300 kilomeetrit.

Heremi sõnul tähendab võimekuste arendamine ka seda, et kaitsevägi vajab juurde tegevväelasi ning värbamisvajadus ulatub kümnete ja kümnete inimesteni.

Plaanidesse kuulub ka öise nägemise ja termonägemise võimekuse loomine.

Kavas on ka kaitseliidu liikmeskonna ehk maakaitse suurendamine, lausus Herem, kelle sõnul tuleb arvestada 10 000 lisaliikmega, kellele kõigile on vaja hankida ka varustus.

Samuti on plaanis tekitada kaitseväes keskmaaõhutõrje võimekus, praegu on veel lahtine, kas seda tehakse NATO liitlaste abiga või tuleb ise kõik kinni maksta, lausus Herem, lisades, et see peab selguma järgmise nelja kuuga.