"Nagu äsjasel NATO tippkohtumisel kokku lepiti, on liitlaste kaitsevõime ja heidutuse kiireloomuline tugevamaks muutmine ainus tee, sellele pole alternatiivi. See kehtib eriti meie piirkonna, kui ka kogu NATO idatiiva kohta," ütles Karis Brüsselis kohtumisel Poola presidendi Andrzej Duda, Leedu presidendi Gitanas Nauseda ja Läti presidendi Egils Levitsiga.

"Idatiiva kaitsevõime tugevdamine tähendab alalist ja tugevdatud NATO kohalolekut meie piirkonnas. Vajame tugevdust nii maal, vees kui õhus," lausus Karis. Allianss peaks Eesti riigipea sõnul selgelt loobuma NATO-Venemaa suhete põhiaktist ja selle piirangutest.

Lisaks diplomaatilistele ja majanduslikele meetmetele peavad NATO liikmesriigid president Karise sõnul jätkama Ukraina toetamist sõjalise abiga. "Seda saame ja peame NATOs tegema nii kahepoolelt kui kõik üheskoos. Eriti kui Venemaa jätkab julma agressiooniga sõjategevuse süvendamist Ukrainas," ütles ta.

Selleks, et sanktsioonide mõju oleks veelgi tugevam on Karise sõnul vaja üleilmset riikidevahelist koostööd.

"Venemaa tuleb lõigata ära võimalikest alternatiivsetest turgudest. Selleks on vaja rahvusvahelist koostööd, et Venemaal oleks võimatu varasid varjata ja sanktsioonidest kõrvale hiilida. See hõlmab Hiinat, aga ka Pärsia lahe riike ja teisi, kes peavad pardal olema," lausus Karis.

President Karis märkis veel, et sanktsioonidest tingitud negatiivsete mõjude vähendamiseks, peaks Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid uuesti kaaluma võimalust jõuda omavahel  vabakaubanduslepingu sõlmimiseni.

"Euroopa ja Ameerika ettevõtted kaotavad praeguses kriisis palju ja me peame leidma viise, kuidas leida nende jaoks uusi alternatiivseid ärivõimalusi. Kokkulepe Euroopa ja USA vahel võimaldaks paremini konkureerida ülejäänud maailma suurte turgudega," lausus riigipea.