Analüütikud: Bideni Euroopa visiit näitab ühtsust, kuid Ukrainat ei aita
USA analüütikute hinnangul peaks president Joe Bideni Euroopa visiit näitama Venemaale liitlaste ühtsust, kuid Ukrainat see sõjaliselt eriti ei aita. Pigem tuleks neile tarnida kõrgetasemelist tehnoloogiat ja sanktsioneerida Venemaa energiasektorit.
USA on väga huvitatud stabiilsuse tagamisest Euroopas, sest ainult stabiilse Euroopa abiga suudab USA säilitada oma positsiooni maailmajõuna, ütles USA president Joe Biden Varssavis kohtumisel Poola kolleegi Andrzej Dudaga.
Bideni avaldus on selges vastuolus tema eelkäija Donald Trumpi "Ameerika kõigepealt" poliitikaga. Bideni sõnul on USA jätkuvalt pühendunud ka NATO Washingtoni lepingu artikkel viie täitmisele, sest selle artikliga tagatakse stabiilsus Euroopas. Viies artikkel sätestab, et relvastatud rünnak ühe NATO liikmesriigi vastu on rünnak kõigi liikmesriikide vastu.
"Stabiilsus Euroopas on USA-le meie huvidest lähtuvalt kriitilise tähtsusega, mitte ainult Euroopas, vaid kogu maailmas. Seepärast rääkisime vajadusest olla pidevas kontaktsid ja vastastikku teada, mida teine teeb. USA ja minu kolleegid siinpool lauda on kuulnud mind mitu, mitu korda ütlemas, me võtame viiendat artiklit kui püha kohustust, mida ei heideta ära, püha kohustust, mis kehtib iga NATO liikme puhul," ütles Biden.
USA endise asevälisministri Rick Stengeli sõnul sooviti NATO erakorralise tippkohtumisega eelkõige näidata liitlaste ühtsust ja heidutusvõimet, kuid Ukraina jaoks sealt mingisugust märkimisväärset sõnumit ei tulnud.
"NATO ja USA peavad olema agressiivsemad. Iga kord, kui ütleme, et kaitseme NATO territooriumi kõiki nurki, siis Vladimir Putin kuuleb, et kõik muu on talle. Peame talle ütlema, et ta ei võida Ukrainas, me ei lase tal Ukrainas võita ja ta peab rahuleppe saavutama," ütles USA endine välisminister Rick Stengel.
"Me peame ukrainlasi aitama pöördelise tehnoloogiaga. Näiteks saatma USA sõjaväe Switchblade 600 tankitõrjedroonide laskemoona, laevatõrjerakette, S-300 õhutõrjerakette, M1 tanke," rääkis USA erukindral Barry McCaffrey.
Seniseid sanktsioone peetakse nõrgaks
McCaffrey kinnitusel on ameeriklased aina rohkem mures, et Venemaa võib Ukrainas kasutada keemia- või bioloogilist relva. USA president Joe Biden lubas Euroopas, et selline samm ei jää NATO vastuseta, kuid ei täpsustanud, mida kavatsetakse ette võtta.
"Minu arvates nad soovivad, et Putin järeldaks, et meie konventsionaalne sõjaline võimekus on suur ja kui sooviksime, siis võiksime oluliselt kahjustada nende Ukrainas olevaid invasioonivägesid. Me ei tee seda praegu, aga kui nad kasutavad tuuma-, keemia- või bioloogilist relva, siis võime," ütles USA endine eriesindaja Ukrainas Kurt Volker.
Majandusanalüütik Edward Fishman leiab, et senised sanktsioonid pole Putinit heidutanud ja ka üleeile kehtestatud piirangud Venemaa riigiduuma liikmetele ja kaitseettevõtetele on liiga nõrgad.
Fishman rõhutas, et Venemaa majanduse peaarteriks on nafta ja gaas, mistõttu peaksid sanktsioonid keskenduma energiasektorile. Kõige suurema mõjuga otsuseid on tema arvates teinud Suurbritannia, mis kehtestas sanktsioonid nafta- ja gaasitulu vahendavale Gazprombankile ja Venemaa ühele olulisemale tarneettevõttele.
"Ma siiralt loodan, et Bideni administratsioon ja Euroopa Liit ühinevad Suurbritanniaga ja astuvad selle tugeva sammu eelseisvatel päevadel ja nädalatel," ütles Fishman.
Fishmani sõnul on positiivne, et USA kavatseb suurendada veeldatud maagasi tarneid Euroopa Liitu, kuid see on väike samm Venemaa energiast sõltumise vähendamiseks.
Toimetaja: Barbara Oja