Ukraina sõjapõgenikud erinevad Lähis-Ida immigratsioonilainest. Ukrainlastel on õigus liikuda viisavabalt ja neist enamus on naised ja lapsed ning paljud neist ei taotle pagulasstaatust.

Ukraina põgenikke on üle Euroopa Liidu piiri tulnud juba praegu 3,3 miljonit ja kaks korda rohkem on veel Ukrainas kodudest lahkunuid ning moodustavad järgmise põgenikelaine.

Erinevalt eelmisest rändekriisist on nüüd löögi all Ida-Euroopa riigid. Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Ylva Johansson ütles, et liikmesriigid vahetavad solidaarsusplatvormi raames juba praegu teavet, kes on valmis vastu võtma ja paigutama sõjapõgenikke.

Esmaspäeval arutas Johansson neid küsimusi Eestis valitsuse liikmetega ja külastas ka Narvat.

"Tagamaks, et põhiraskus ei langeks Ukraina naaberriikide õlule tuleb tagada, et inimesed saaks liikuda edasi ka teistesse liikmesriikidesse. Loomulikult on meil vaja raha, praktilist abi. Ka seda arutatakse solidaarsusplatvormi raames enamvähem igapäevaselt," ütles Johansson.

"Järgmisel esmaspäeval, 28. märtsil on ka erakorraline Euroopa Liidu siseministrite kohtumine. Ja kindlasti on ka seal kaks olulist teemat – üks on kogu rahastamise protsess Euroopa Liidu poole pealt ja teine on ka koordinatsioon," sõnas siseminister Kristian Jani.

Kolmandatest riikidest on nõustunud Ukraina põgenikke vastu võtma Kanada, ütles volinik, kes peab kõnelusi Kanadaga teisipäeval.

Rändeekspert Kert Valdaru ütles, et Eestis on oluline ühiskonna ühtne arusaam põgenike aitamise vajadusest ja kogukondade valmisolek, kus põgenikud elavad. Loodetavasti toetab Euroopa Liit praegu rändesurve all olevaid riike, nagu kunagi toetas Türgit.

"See toetus, mis kunagi Türgile selles eelmises rändekriisis anti, on suurusjärgus üheksa miljardit. Eks me siis näe, kui suure toetuse on Euroopa Liit valmis täna andma neile riikidele, mis on sattunud surve alla," ütles Valdaru.

Siseministri sõnul on Eestis 21 000 sõjapõgenikku, kellest 5000 on palunud riigilt abi majutuseks. Ülejäänud asuvad tuttavate või sugulaste juures.