11. september 2001 muutis maailma lennundust põhjalikult. Ühelt poolt kehtestati selle ja järgnevate terrorirünnakute järel reisijatele ranged turvanõuded kasvõi vedelike viimise osas pardale, teisalt hakati palju põhjalikumalt kontrollima ka inimesi, kes lennuki juhtkangi, mootori või laadungi juurde pääsevad – seal hulgas ka Eestis.

Anti Puutsa alustas 2005. aastal toonases lennuametis julgestusinspektorina ning töötab praegu erakonsultandi ja koolitajana. Kümme aastat valdkonnas tegutsenud Evelina Roosipõld on praegu Nordica julgestusjuht. Nad peavad igati normaalseks taustakontrolli, et lennuki piloot ei oleks depressiivne või mehhaanik džihadist, aga nüüd on nende ja mitme teise asjatundja sõnul Eesti – eeskätt majandusministeerium (MKM) ja transpordiamet – vindi üle keeranud.

 "Lühidalt, kui võtta kokku, mis probleemi valmistab, see, et seadusesse on tahetud sisse kirjutada massiline taustakontroll lennusaadetistega kokku puutuvatele isikutele, kes ei pruugi sattuda isegi lennujaama territooriumile," selgitas Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni juhatuse liige Herkki Kitsing.

Siseministeeriumi asekantsler Veiko Kommussaar põhjendas muudatust sellega, et seni olid riskikohana taustakontrolli mõttes tähelepanuta jäänud need inimesed, kes aitavad lendudele mingi kauba või asja kohale jõudmisega.

"Me teame, et näiteks välisvõitlejate kontekstis, kes on Euroopa Liidu liikmesriikidest läinud võitlema terroriorganisatsioonide eest ja tulevad tagasi, et tekib põhjendatud küsimus, kas me peaksime neil lennundusse nagu tööle lubama."

Transpordiameti lennundusohutuse ja -järelevalve osakonna juhataja Tanel Rautits täiendas: "See on minu arvates väga mugav selles mõttes, et ettevõtja tegelikult ka vastutuse annab sellele kapole ära, muidu ta peaks ise sellega tegelema, ise tagama, et need andmed on olemas ja ise kontrollima."

Kui riigi esindajate sõnul on uus kord kõigi ohutuse huvides ja hõlbustab lõpuks ka ettevõtjate elu, siis kriitikutel on kolm suurt etteheidet – esiteks kehtestati reeglid väidetavalt nende selja taga, teiseks on kontroll nende arust liiga invasiivne ja lõpuks on segane, keda see üleüldse puudutab.

"See läheb tegelikult ebamõistlikuks seetõttu, et ei ole tehtud ühtegi või vähemalt meieni ei ole jõudnud ühtegi korralikku mõjuanalüüsi. Et puuduvad tegelikult pädevad argumendid, miks taustakontrolli alla minevate isikute ring olulisel määral võrreldes praegusega laieneb," rääkis lennundusklastri juht Kristo Reinsalu.

Et teema on keeruline, võtame veel kord algusest. Erineva kangusastmega taustakontroll toimis lennunduses ka varem ehk Evelina Roosipõld ja teised julgestuse eest vastutajad lasid juba aastaid töötajatel täita vastavaid ankeete, millest kriitilisema vastutusega inimeste – nagu näiteks pilootide – omad läksid ka kaitsepolitsei kontrollida. Oluline on, et see taustakontroll puudutas siiani vaid inimesi, kes lennuväljal liikusid või otseselt julgeolekuga tegelesid.

2019. aastal otsustas aga Euroopa Liit, et taustakontrolli laiendatakse inimestele, kes puutuvad kaupade, lasti ja lennupostiga kokku ka väljapool lennuvälju. Ehk tegu ei olnud Eesti otsusega, aga Eesti oli kohustatud samad põhimõtted üle võtma. Probleem kriitikute sõnul ongi, kuidas seda tehti – näiteks, kuigi Euroopa Liit lubab variatsioone, kehtestati meil kõigile ühetaoline taustakontroll, mis tähendab muu hulgas kümneleheküljelist ankeeti, mida kontrollib kapo ja kus on muu hulgas väga detailsed küsimused.

"Tavainimesele võib-olla natuke hoomamatu küsimus on see, kui teilt küsitakse teie SIM-kaardi numbrit. Mitte telefoni, vaid SIM-kaardi numbrit. Nii neid, mis on teie kasutuses, kui need, mis on teie omanduses, aga mida te ei kasuta. Teie kasutuses olevad, aga ka loodud e-posti aadressid. Et palju õnne tänapäeva noortele, kes on ilmselt neid teinud kümneid, kui mitte sadu. Ja siin ei ole mingit ajalist perioodi. Et võtame terve elu siis kokku," tõi Puutsa näiteid.

Samuti tuleb üles anda oma sotsiaalmeedia kontod koos kasutajanimedega; igasugused suhted, sealhulgas ka lõppenud suhted, sealhulgas suhte algus, lõpp ja põhjus, miks suhe lõppes. Ja ka ekspartnerite kontaktandmed, millest tuleb ka välja näiteks inimese seksuaalne sättumus.

"Kellel on meespartnerid, kellel on naispartnerid, kellel võib-olla mõlemad. Siis küsitakse alkoholiharjumusi, narkootikumidega suhet, igasuguseid psüühikahäirete kohta, kui olete konsulteerinud psühholoogiga, siis millal ja kellega." See paneb Herkki Kitsingu küsima, kas taolist informatsiooni on nii suurel määral riigiasutustele ikkagi vaja.

Kommusaare kinnitusel peab riik taolisi andmeid siiski vajalikuks. "Täna me oleme leidnud, et see on see piisav hulk andmeid, mille puhul me oleme võimelised ütlema ja ettevõttele andma selle kindluse, et sellel ajahetkel, kui see taustakontroll tehakse, et, jah, selle inimese taustas me oleme veendunud ja ta sobib seda tööd tegema."

Asjaosalised, seal hulgas isegi uute reeglite kehtestamisega tegelenud ametnikud tõlgendavad neid üpris erinevalt. Näiteks transpordiameti ja siseministeeriumi esindaja arvamused lähevad algul lahku, kas kontrollile allutatud isiku suhtes võib kasutada jälitustegevust või mitte. Lõpuks selgub, et jälitada ei või, aga varasemat jälitustegevuse infot võib kasutada. Täielik segadus valitseb, milliste ametikohtade suhtes selline läbivalgustamine üleüldse toimub. Kui eelnõu seletuskiri ütleb, et tugevdatud taustakontroll puudutab Eestis 200-300 inimest, siis praktikute sõnul on see kaks-kolm korda enam.

Puutsa tõi näiteks, et uus kord puudutab ka väga palju veokijuhte, kes võivad enda teadmatagi transportida turvatud lennukaupa ja kes peavad olema läbinud nii selle kontrolli, millest neid seni kuidagi teavitatud ei ole, kui siis ka lisaks julgestuskoolituse.

Mõnes tõlgenduses peaks taolise kontrolli läbima ka näiteks autojuht, kes toob saiakesi lennuväljal asuvasse kohvikusse või lennujaamast kümne kilomeetri kaugusel asuv ettevõte, mis valmistab pardatoitu, kuigi firma isegi ei tea, kus ja millise lennuki peale nende toodang läheb.

"Meie parim arusaamine ütleb, et kokatädi, kes toitu valmistab, sellele kontrollile allutatud ei ole," möönis Kommusaar. "Küll aga nüüd see inimene, kes selle kokatädi toote paneb pakendisse ja vastutab selle eest, mis on selle toote sees või selle karbi sees, mida ta siis saadab sinna lennukisse, sinna lennujulgestusalale, siis selleks, et olla sügavalt veendunud selles, et kokatädi poolt tehtud võileiva asemele ei pane sinna midagi sellist, on ta siis kasvõi pomm või suures koguses narkootilist ainet."

Kui ametnike sõnul peab tugevdatud taustakontrolli läbima ainult isik, kes kontrollib pardavaru ja lasti enne lõplikku pakendamist, siis praktikute arust on seaduseelnõu nii sõnastatud, et hõlmab sadu ja sadu isikuid seda enam, et transpordiamet ei omagi nende sõnul tegelikku ülevaadet tarneahelast.

Kui vastav eelnõu oli riigikogus menetluses, saatsid Eesti Lennundusklaster ning Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon veebruaris parlamendile märgukirja, et teisele lugemisele jõudnud eelnõu mitmete probleemide tõttu seisma pandaks. Aga samad julgestuskontrolli reeglid hakkasid 1. märtsist juba kehtima. Lihtsustatult öeldes oli nii, et Eestis ei suudetud Euroopa tasemel kokku lepitud reegleid mitme aasta jooksul seadusesse viia ja et mitte Brüsselile lubatud tähtajast üle sõita, kehtestas transpordiamet samad nõuded oma ettekirjutusega ära.

Kriitikute sõnul näitab eelkirjeldatu laiemat probleemi, et lennundust kureerivates ametites puudub piisav kompetents. Ise hiljuti erasektorist tulnud transpordiosakonna juhataja Tanel Rautitsa sõnul kaasati ettevõtted protsessi ja kaebused on täiesti alusetud. Küsimuse, kuidas nüüd muutunud määrused lennundusorganisatsioonides pahameelt tekitavad, jätab Rautits lahtiseks.