"Pealtnägija" uuris vaenulike sümbolite keelustamist
"Pealtnägija" uuris, kas ja kuidas keelata vaenulikud sümbolid nagu Georgi lint ja Z-täht ning mil moel tagada, et keelamise tuhinas ei tulistaks riik endale jalga.
Teisipäeval teatasid korraldajad, et jätavad ära 9. maiks kavandatud "Surematu polgu" marsi, et ära hoida provokatsioone.
Ürituse tühistamine ei lahenda siiski probleemi, sest tulipead võivad ikkagi lehvitada Georgi lindi, Z-tähe või muude sümbolitega, mida kasutavad praegu sõjakuritegusid korda saatvad Vene sõdurid Ukrainas. Seetõttu on töös seaduseelnõu, mis keelustaks agressiivse sümboolika kasutamise.
"Tänasel päeval sellise asja lubamine minu meelest ei tohiks olla isegi võimalik," ütles julgeolekuekspert ja riigikogu liige Eerik-Niiles Kross.
Vandeadvokaat Carri Ginteri sõnul pole riigi asi konflikti ära oodata, vaid sellele enne tekkimist juba reageerida ja plahvatusohtlikust olukorrast õhk välja lasta.
Et sümbolid võivad tuua plahvatuse, teab Eesti omast käest. Aastaid kogunes peamiselt venekeelne seltskond 9. mail tähistama Suure Isamaasõja võitu tundmatu sõduri kuju juurde Tallinna südalinnas. Kui üritustel tekkisid üksikud konfliktid eesti rahvuslastega, mille pani omakorda suure kella külge Kremli propaganda, otsustas Andrus Ansipi valitsus 2007. aasta aprillis kuju teisaldada Siselinna kalmistule, et iga-aastased ekstsessid lõpeks. Järgnes niinimetatud pronksimäss – kolm päeva väldanud rahutused ja lõhkumine Tallinna kesklinnas, kus ühe sümbolina kasutati Georgi linti.
Pronksimässu järel sai rüüstamise ja avaliku korra rikkumise eest karistada hulk isikuid, kuid väidetavad peaorganisaatorid rühmitusest Öine Vahtkond mõisteti 2009. aastal lõpuks õigeks.
2011. aastal algas Siberist, Tomskist uus liikumine 9. mai tähistamiseks, mis kannab nimetust "Surematu polk" ja tähendab sisuliselt taas kord defileed, kus mitmed osavõtjad kannavad nõukogude sümboolikat ja annavad au fašismivastases võitluses langenutele ning taas hakkas Kreml seda kasutama ka enda propagandas.
"Surematut polku" Eestis korraldab Öise Vahtkonnaga seotud seltskond ja nad registreerisid algselt ürituse linnavalitsuses ka tänavu.
"Nagu varasematel aastatel tahame siin korraldada peo. Täpsemalt peo, kus silmis on pisarad, sest see on võidupidu," rääkis aktivist Sergei Tšaulin.
Ehkki Öine Vahtkond kui mittetulundusühing likvideeriti 2016. aastal, on mitu selle liiget jätkuvalt seotud vene kaasmaalaste asja ajavate MTÜ-de võrgustikuga ja on korduvalt figureerinud kaitsepolitsei aastaraamatus. Nende seas ka 64-aastane Sergei Tšaulin, kes on nii Öise Vahtkonna omaaegne liige kui "Surematu polgu" üks eestvedaja.
Ametilt on kahe lapse isa ja kahekordne vanaisa Tšaulin laotööline, kuid vabal ajal korraldab mitmesuguseid miitinguid. Ta on näiteks võidelnud nii vene keele õiguste eest Eestis ja Lätis, lääne lastekaitseametnike väidetava terrori vastu vene päritolu laste kallal, viinud Luhanski ja Donetski isehakanud vabariikidesse humanitaarabi ning pikettinud isegi Õismäe hõberemmelga kaitseks.
"See on üks selline pehme jõu, moodsat sõna kaustades hübriidsõja võrgustik, mis tegutseb enam-vähem sünkroonis. Ja seal on alates Kremli telekanalist, sotsiaalmeediast, trolliparkidest, kuni erinevate MTÜ-deni, erinevate ettevõtmisteni ja tegelikult on see üks süsteem," rääkis Eerik-Niiles Kross.
Krossi sõnul ei tohiks "Surematu polk" olla Eestis lubatud. "See on teadaolevalt tõendavalt Kremli Russki Miri projektinduse osa, see on otseselt Kremli kontrolli all ja tänasel päeval sellise asja lubamine minu meelest ei tohiks olla isegi võimalik," rääkis ta.
Tšaulin eitab seost Kremliga. "Mind oleks juba kinni pandud ja nimetatud Kremli agendiks. Mitte kunagi midagi sellist pole olnud ja loodan, et ka ei tule," ütles ta.
Endine Tallinna linnavolikogu liige Dmitri Klenski, kes pidi 2007. aasta aprillirahutuste korraldamises süüdistatuna ka kohtupinki nühkima, on Tšauliniga hiljem korduvalt õlg-õla kõrval seisnud. Viimati, 21. märtsil protestis tilluke seltskond Sergei Seredenko kaitseks, kes omal ajal esindas Öise Vahtkonna tegelasi kohtus, keda aga nüüd süüdistatakse Eesti riigi vastases tegevuses, täpsemalt kontaktides Vene eriteenistustega. Sel piketil oli kohal ka Klenski.
"Aga mis siin halba on? Elu, ühiskonnaelu moodustabki ühiskondlik poliitiline elu, lihtsalt teile või kellelegi ei meeldi ütleme see lõik, see osa sellest poliitilisest elust, aga me räägime pluralismist, demokraatiast, õigusriigist, kui see pole seaduse keelustatud, ma ei näe mingisugust probleemi," rääkis Klenski.
Jutupunktid kattuvad Kremliga
On tähelepanuväärne, kuidas Tšaulin, Klenski ja teised samas leeris nimetavad end rahuaktivistideks, aga hoiduvad Putini otsesest taunimisest ning räägivad, kuidas kogu pilt Ukraina sõja süüs pole selge ja ukrainlased tegid ikka ise ka sigadusi. Kohati on jutt päris jahmatav ja kattub üks-ühele Kremli propagandaga.
Nii Tšaulin kui Klenski väidavad, et Venemaa rünnak Ukrainale pole tõestatud. "Las kahe-kolme aasta pärast, kui toimub mingi kohus selle üle, mis seal Ukrainas toimus ja toimub, kui see kohus oma otsuse teeb, siis arutame seda asja. Aga praegu kui sellele on massimeedia ühekülgne vaade, sest meil pole teist vaadet võimalik kuulata või näha, sest kõik pandi kinni, siis me ei saa õigesti hinnata," rääkis Tšaulin.
Kui viimastel aastatel "Surematu polgu" üritus pigem hääbus, millele aitas kaasa ka koroonapandeemia, ning Tšaulini ja tema kompanjonide miitingud ei ületanud õieti uudiskünnist, siis asi muutus, kui Venemaa ründas Ukrainat.
Eelmisel nädalal teatas Riia linnavalitsus ühemõtteliselt, et sarnane üritus 9. mail keelatakse. Sama soovitasid Eestis teha mitu julgeolekueksperti, poliitikut ja ka politsei.
Vandeadvokaat Carri Ginteri sõnul on 9. mai tähistamise lubamine vabaduse märk, mis näitab sõnavabaduse ja põhivabaduste austamist.
"See sümboolika on Eesti riigi allasurumisel olnud väga tähtsal kohal, aga see on okei, me austame sõnavabadust ja põhivabadusi, me kannatame selle ära. Aga nüüd täna, kui käimas on aktiivne sõda, siis tuleks väga rangelt vaadata seda, et see sõnum ei muutu, et see sõnum jääks leinamiseks, mitte see ei muutu selliseks comebackiks, et jess me oleme siin mõned aastad kannatanud viisakalt siin kalmistul käinud, aga nüüd me võtame need z-tähega lipud ja marsime vabaduse väljakule ja nüüd te alles näete!" rääkis Ginter.
Ei Ginteril ega teistel pole midagi haudadel käimise või sinna lillede viimise vastu. Soov on, et ühes Euroopa Liidu pealinnas ei lehvitataks nõukogude ega teiste agressiivsete sümbolitega, mida kasutab praegu ka Vene armee Ukrainat rünnates.
Probleem on aga selles, et isegi kui "Surematu polgu" toimumist takistada, ei saa keegi keelata inimesi kalmistule minemast. Seetõttu ongi töös seaduseelnõu, mis keelustaks moel või teisel agressiooni sümbolite avaliku kandmise Eestis.
"Georgi linte keelata on rumal. Ma leia, et Georgi linti on juba ajalooliselt sümboliseerib just nimelt sõduri headust, ausust ja südametunnistust. Z-täht ja V, mida tähistavad justkui seda... praegu on kõik selle vastu, las siis võtame tähestikust välja selle tähe, on sellised rumalad ettepanekud. Ära koristada kõik ettevõtted, mis selle märgi all on. See on ju rumalus! Ma räägin, pärast aastakest paari me võime sellest rääkida, kas need märgid on head või halvad," rääkis Tšaulin.
Sümboolika keelustamine on õiguslikult keeruline
"Me elame natukene võib-olla ka oma naabritest teistsuguses õigusruumis, ehk siis me ikkagi soovime, et Eesti oleks demokraatlik riik, siin on mingisugune raamistik, millal meeleavaldusi saab keelustada, millal mitte, enamasti see on ikkagi peab olema taustaks vaenu õhutamine või Eesti iseseisvust ohustav, selgelt ohustav selline kogunemine," sõnas Ida-Harju politseijaoskonna juht Roger Kumm.
Ühelt poolt ütleb politsei, et pooldab agressiooni sümbolite keelustamist, aga teisalt sooviks siiski seadusandjalt võimalikult täpseid juhiseid, mis selleks liigituvad ja kuidas nende kandjaid kohelda.
Keelustamise pooldajad mõistavad, et ükshaaval mõne tähe nagu Z või V keelustamine on jabur, aga käed rüpes istuda nende meelest ka ei saa.
Carri Ginteri hinnangul on sotsiaalmeedias näha nii selgelt lõhestunud vene kui eesti kogukondi. "On inimesed, kes seal kõik Ukraina süü, me näeme, et on olemas inimesed, kes arvad et see on ameeriklaste süü. Eestikeelsed inimesed, haritud normaalsed töökad inimesed, räägivad sellist juttu. Siis ei ole raske näha, et kui siia lisandub nüüd ka ukrainlane, kes päriselt kannatab, siis konflikti oht on ühiskonnas ikka väga selge. Nüüd meie asi on mitte ära oodata, kuni see tõusatub. Meie asi ole seda konflikti kohta ära oodata, vaid meie asi on varem reageerida ja lasta sellest asjast õhk välja enne kui see plahvatab," rääkis ta.
"Surematu polgu" marsi korraldaja Tšaulini sõnul oli viimasel korral üritusel suur osa eestlasi. "Asi selles, et kui inimesed, kes sihilikult tulevad tekitama konflikti, siis las politsei tegeleb nendega. Meie mingit konflikti ei taha ja hakka üldse tülitsema ei kellegagi," rääkis ta.
Viima pööre trallis on, et lahkhelid valitsevad ka "Surematu polgu" korraldajate seas.
Kui Sillamäel jäeti üritus juba varem ära, siis teisipäeval teatati justkui Tallinna ürituse tühistamisest. Samas Tšaulin ei jäta jonni ning lubab marsi teha, kui seda selgelt ära ei keelata. Üllataval kombel kaldub veteranaktivist Klenski pigem ära jätmise poole.
"Minu arvates peaks tänagi aru saama, et midagi nagu ei sobi. Ja pole tähtis kelle poolt ta on, kas Ukraina poolt või Venemaa poolt, ta lihtsalt ei sobi, sest ühiskond peaks elama eriti rasketes oludes stabiilses olukorras. Igasugune ärritav vastukäik, ma mõtlen kahte etnilist kogukonda, eestlasi ja venelasi, võib kutsuda pingeid. Võib juhtuda midagi veel hullemat, on seda Eestile vaja? Ei ole vaja. On seda vaja nendele organisaatoritele? Ma arvan, et ka ei ole vaja," ütles Klenski.
Oluline on ühelt poolt mõista, et tegu on julgeolekuekspertide hinnangul siiski marginaalsete tegelastega, kes ei esinda laiemat venekeelset elanikkonda. Teisipidi ei maksa meil ka ennast üles kütta ja alluda provokatsioonidele kui keegi sümboolikaga vehib või putinistlikku juttu ajab.
Toimetaja: Barbara Oja