Mida Putin otsustas?

Vene maagaasi tarnete eest tuleb 1. aprillist tasuda rublades ning lääneriikide ostjad on kohustatud avama Gazprombankis spetsiaalse rublakonto ja välisvaluuta erikonto. Selleks ei pea ükski kliendi esindaja Venemaale kohale tulema.

Sellest tulenevalt saavad EL-i ettevõtted jätkata gaasiarvete tasumist eurodes või dollarites, kuid palju tundub olevat endiselt ebaselge.

Euroopa Keskpanga endise presidendi Mario Draghi sõnul ei ole täiesti selge, kuidas uued makseviisid töötavad. "Ma sain aru, aga võin ka eksida, et maksete konverteerimine on Vene Föderatsiooni siseasi," ütles Draghi neljapäeval pärast telefonikõnet Putiniga.

Ka Saksa kantsler Olaf Scholz ütles kolmapäeval Putinile, et euromaksetega jätkatakse. 

Kuidas maksmine käib?

Tasumise protsess on kirjeldatud määruse punktis 6. Välisklient peaks kandma raha K-tüüpi erivaluutakontole maagaasi tarnelepingus märgitud välisvaluutas – eurodes või dollarites. Seejärel müüb Luksemburgis asuv Gazprombank gaasiostja korraldusel valuuta Moskva börsil ja krediteerib saadud tulu Vene rublades spetsiaalsele valuutakontole.

Järgmise sammuna jõuavad rublad Venemaa tarnija kontole. Alles siis loetakse makse sooritatuks.

Mis saab siis, kui raha ei saabu rublades?

"Kui selliseid makseid ei tehta, peame seda ostjate maksejõuetuseks koos kõigi sellest tulenevate tagajärgedega," ütles Putin. "Keegi ei müü meile midagi tasuta ja heategevusega me ka ei tegele – see tähendab, et olemasolevad lepingud peatatakse."

Kas on oht gaasitarnetele lõpetamiseks?

Praegu ei pruugi see nii olla. Ilmselt ei muutu lääne ettevõtete jaoks midagi peale selle, et nad peavad avama uue konto Gazprombankis.

Venemaa jätkas reedel ehk gaasimaksete ümberlülitamise päeval tooraine tarnimist suurtes kogustes läbi Ukraina Euroopasse. 

Millised on ülemineku tagajärjed ettevõtetele?

Muudetud viiside täpne mõju on endiselt ebaselge. Moskva analüütikud eeldavad, et süsteem hakkab täielikult tööle alles aprilli lõpus ja mais.

Eksperdid aga ei oota, et gaasiarvestuse muudatused tooksid näiteks Saksamaa ettevõtetele kaasa suuri tagajärgi.

"Põhimõte on see, et Saksa ettevõtete jaoks ei tohiks palju muutuda," ütles Commerzbanki valuutaosakonna juhataja Ulrich Leuchtmann. Samamoodi näeb asja ka Landesbank Hessen-Thüringeni ekspert Ulrich Wortberg: "Lõppkokkuvõttes muutub eelmine makseviis ainult veidi, kui tarbijariigid jätkavad gaasiarvete tasumist oma eurodes ja Vene pank konverteerib välisvaluuta rubladesse."

Mis on sellest kõigest kasu Venemaale? 

Putini sõnul soovib Venemaa selle sammuga tugevdada oma finants- ja majandussuveräänsust. Majanduslikult muutub Venemaa jaoks aga vähe, ütles majandusekspert Janis Kluge. Sest juba enne seda oli Gazprom ja Rosneft Vene keskpanga poolt kohustunud vahetama kolme päeva jooksul 80 protsenti energiatarnetest saadavast tulust rubladeks. Küsitav on, kas rubla ka edaspidi toetatakse. 

Ka majandusteadlane Marcus Keupp hindas meedet sammuna rubla kursi toetamiseks. Kuna aga makseid saab siiski teha dollarites ja eurodes, ei ole asjad nii dramaatilised kui esialgu paistavad.

Finantsekspertidel on veel üks teooria: Venemaa keskpank on sanktsioonidega suuresti isoleeritud, Moskva võiks tahta luua Gazprombanki keskse väravana lääne finantsmaailma. 

"Tundub, nagu tahaks Kreml muuta Gazprombanki omamoodi kvaasikeskpangaks," ütles Commerzbanki ekspert Ulrich Leuchtmann. 

Kuidas poliitikud reageerivad?

Saksamaa föderaalvalitsus soovib Venemaa valitsuse nõudmisi esialgu lähemalt uurida. 

"Kui dekreet käes, siis vaatab föderaalvalitsus selle põhjalikult läbi ja hindab seda," ütles majandus- ja kliimaministeeriumi kõneisik pärast Putini määruse avaldamist. 

"Selge on see, et Saksamaa jätkab eurodes maksmist. Me ei muuda selles midagi, ka G7 otsus kehtib," sõnas ta. 

Ka kantsler Olaf Scholz rõhutas taas, et Venemaalt saabuvate gaasitarnete eest tuleb tasuda eurodes. 

Mida ütlevad ettevõtted ise?

Vene gaasigigandi Gazpromi Saksa suurkliendid olid esialgu ettevaatlikud. 

"Nägime aruandeid ja määrust vene keeles, kuid vajame aega nende tõlkimiseks ja hindamiseks," ütles energiaettevõtte Uniper kõneisik.

Föderaalse energia- ja veetööstuste liidu (BDEW) juht Kerstin Andreae ütles, et jagab kantsler Scholzi seisukohta, et enne edasiste otsuste tegemist tuleks protseduuri väga selgeks teha. 

"Lepingud on praegu eurodes või dollarites. Ja me eeldame, et see kehtib ka edaspidi," sõnas Andreae.