Vene rubla kurss on praegu paljuski tinglik, mida näitab seegi, et Euroopa Keskpank on loobunud rubla kursi avaldamisest.

"Venemaa on kasutanud väga palju administratiivseid meetmeid rubla kursi tugevdamiseks. Hetkel on ka vahe ametliku kursi ja tegeliku kursi vahel. Tegelikult Vene ettevõtjad ja eraisikud ei saa nii soodsalt osta kui ametlik kurss," selgitas Eesti Panga rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juhataja Martti Randveer.

Võib öelda, et Vene võimud hoiavad rubla kurssi jõuga.

"Esiteks, Vene eksportöörid peavad suure osa välisvaluuta tuludest vahetama rubladeks. Teiseks, importimine Venemaale on väga keeruline, kuna impordi eest tasumine on väga raske. Ja kolmandaks, Vene ettevõtjad ja eraisikud ei saa enam nii kergesti oma raha välismaale paigutada, mida nad varem tegid," rääkis Randveer.

Rublade eest valuuta ostmine on tehtud üsna keeruliseks.

"Tuleb selgitada, milleks seda vaja on, seal on summad piiritletud inimese kohta. Ja kui ka see valuutatehing saab mingitel tingimustel toimuma, siis kuidas inimene seda valuutat kasutada saab. On ju rangelt piiratud valuuta riigist välja viimine," rääkis LHV majandusanalüütik Kristo Aab.

Täbaras olukorras on investorid, kes oma raha Venemaale paigutanud.

"Samuti on välisinvestoritel hästi keeruline väljuda rublainvesteeringutest. Kui sealt väljuda ei saa ja rubladest lahti ei saa, siis on pilt keeruline," ütles SEB Marketsi osakonna juht Mikk Kala.

Rubla kursi hoidmise mõte on paljuski propagandistlik.

"Kui riik on kehtestanud kapitalikontrollid, siis see valuuta on muutunud siseriiklikuks arveldusühikuks rohkem. Arvestatakse võrdluses välisvaluutaga, aga tegelikult neid tehinguid eriti ei toimu, need on piiratud ja reaalset arveldust ei toimu," ütles Aab.

"Võiks öelda, et seda kurssi hoitakse kunstlikult siseriiklikule kuulajaskonnale propagandasõnumina, et kontroll Vene majanduse üle on endiselt Vene võimude käes," lisas ta.